) § 314 lg 2 ja lg 4 sätestatud nõuetega. Teda on hoiatatud kohtusse ilmumata jätmise õiguslikest tagajärgedest. Hageja lepinguline esindaja istungile ei ilmunud. Kohtuistungil taotles kostja esindaja hagi läbivaatamata jätmist. Harju Maakohtu 19.12.2006 määrusega anti xxx riigi õigusabi tema esindamiseks kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi osutavaks advokaadiks määras Eesti Advokatuur vandeadvokaat Tiina Mare Hiob’i. Vandeadvokaat Tiina Mare Hiob esitas 14.03.2007 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluses palub vandeadvokaat Tiina Mare Hiob määrata õigusabi osutamise eest makstava tasu suuruseks 3 570 krooni, millele lisandub käibemaks 18%, kokku 4 212.60 krooni. Nimetatud tasu on kujunenud alljärgnevalt: 1. konsultatsioonid kliendiga (4 x 210) 840 krooni; 2. toimikuga tutvumine (4 x 210) 840 krooni; 3. asjaolude ja tõendite hindamine, kohtupraktika analüüs (8 x 210) 1 680 krooni; 4. ettevalmistus ja osalus kohtuistungil (1 x 210) 210 krooni. Maakohtu põhjendused
lg 1 p 1 sätestab, et kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis jätab kohus kohale ilmunud kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.
lg 1 p 3 tulenevalt ei jäta kohus hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui hageja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud. Tulenevalt
lg 1 ja 2 mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liiklustakistus, poole ootamatu haigus või lähedase ootamatu haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Pärast kohtuistungit, 14.03.2007 kell 16:55 esitas hageja lepinguline esindaja S.Eensaar elektrooniliselt taotluse, mille kohaselt ta haigestus 13.03.2007, sidevahendite puudumise tõttu ei olnud võimalik kohut õigeaegselt mitteilmumisest teavitada. Hageja esindaja on nõus asja kirjaliku menetlusega või määrata uus kohtuistungi aeg. 2 Kohus leiab, et vaatamata hageja lepingulise esindaja taotlusele tuleb hagi jätta läbivaatamata. Käesolevas asjas ei esine
lg 1 p 1-5 sätestatud hagi läbivaatamata jätmise piiranguid, kuna hageja lepinguline esindaja ei ole teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ega andnud nõusolekut asja menetleda kirjalikus menetluses või tema osavõtuta. Sellest tulenevalt on hagejal õigus taotleda menetluse taastamist või esitada määruskaebus. Kohus peab vajalikuks märkida, et S.Eensaar ei ole ainuke hageja lepinguline esindaja ning nimetatud tsiviilasjas on hageja volitanud esindama ka T.Ilves’t (tutvunud toimikuga ja esitanud volikirja 20.11.2006). Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (
). Tulenevalt
lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega.
lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse § 15 alusel (RLS § 15 lg 1 p 5 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata). Riigilõivu tagastamise nõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Vastavalt RÕS § 21 lg 3 kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad justiitsminister määrusega. Justiitsministri 26.01.2005 määrusega nr 2 kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korda ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi Kord) § 12 lg 1 sätestab, et isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest on 210 krooni iga poole tunni kohta. Vastavalt Korra § 12 lg-le 2 on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest 210 krooni iga poole tunni kohta. Korra § 1 lg 2 kohaselt lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks 18 %, kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohuslane. Korra § 12 lg 4 kohaselt riigi õigusabi osutanud advokaat märgib pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist esitatavale taotlusele kellaajaliselt õigusabi osutamiseks kulunud aja ning võtab taotlusele märgitud ajakulu kohta riigi õigusabi saajalt allkirjastatud arvamuse. Kohus leiab, et taotluses märgitud ajakulu on põhjendatud ning taotlus kuulub rahuldamisele. RÕS § 23 lg 1 kohaselt kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. 3 Tulenevalt
lg 1 tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist võib kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist.
lg 2 kohaselt
lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka menetlusosaliselt menetlusabikulude ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigi kasuks väljamõistmise puhul. Kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Meeli Kaur kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.