← Eesti

2-05-21318/5

Tsiviilasi nr. 2-05-21318 2-05-21359 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Otsuse kuulutamise aeg ja 27. september 2006 a. Raplas kohtukantselei ka

§ 74

lg.2 tulenevalt võivad pankrotitoimkonna liikmeteks olla ainult need isikud, kes on esitatud üldkoosolekule võlausaldajate poolt. OÜ V võlausaldajate I üldkoosolekul ei esitanud ükski võlausaldaja pankrotitoimkonna liikmeks AS S Ü esindajat M S, keda koosolekul ei viibinud. Koosoleku protokollist nähtub, et haldur teatas M S kirjalikust nõusolekust täita toimkonna liikme kohustusi. Sõnaselgelt haldur M S kandidatuuri toimkonnaliikmete valimisel üles ei seadnud, milline õigus halduril ka puudub. Seega viis haldur läbi hääletuse kandidaadi suhtes, keda keegi ei olnud esitanud. Tulenevalt

§ 65

lg.3 määrab halduri esialgse tasu kohus, mistõttu on üldkoosoleku sellekohane otsus seadusega vastuolus olev ja seega kehtetu. Otsuse viimases lauses sisalduvat seisukohta (so pankrotihalduri tasu ei kuulu tagasimaksmisele) ei ole õigus vastu võtta ühelgi pankrotimenetluse organil, sealhulgas ka kohtul.

§ 65

lg.8 kohaselt on kohtul õigus lõpparuande kinnitamisel arvata halduri tasust maha tema poolt tehtud mittevajalikud kulutused. Kuna esialgne tasu tasaarvestatakse lõpparuande kinnitamisel haldurile määratava tasuga, siis on seaduse mõtte kohaselt võimalik, et haldurile juba välja makstud tasu nõutakse tagasi osas, milline ületab lõplikult määratud tasu. Tagasinõue võib tuleneda ka halduri tehtud kulutuste mittevajalikuks tunnistamisest ja nende hüvitamisest halduri tasu vähendamise arvel. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja kõik OÜ V võlausaldajate I üldkoosoleku otsused jõusse.

§ 74

lg.2 ei tulene, et võlausaldaja peab oma toimkonnaliikme kandidaati esitama üldkoosolekul isiklikult. Selline võlausaldajate õiguste piiramine ei ole kooskõlas pankrotiseaduse mõttega. AS S Ü valis oma kandidaadi, so M S enne üldkoosolekut ning ettepanek edastati haldurile koos kandidaadi kirjaliku nõusolekuga. Seega ei olnud tegemist halduri esitatud kandidaadiga. 3 Kuigi pankrotihalduri esialgse tasu otsustamine ei tulene üheselt

§ 77

loetelust, võib üldkoosolek vastavalt sama seaduse lg.9 lahendada ka muid võlausaldajate pädevusse antud küsimusi. Kuna haldurile tasu maksmine toimub pankrotivarast enne võlausaldajatele väljamaksete tegemist, puudutab halduri tasu suurus otseselt võlausaldajate huve ning võlausaldajate arvamuse küsimine on praktikas tavaline. Üldkoosoleku sellesisuline otsus ei ole lõplik ega kohtule siduv, kuid viimasele abiks halduritasu määramisel. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 74lg.1 võib pankrotitoimkonna liikmeks olla teovõimeline füüsiline isik.

Sama seaduse lg.2 kohaselt peavad pankrotitoimkonda kuuluma nii suuremate kui väiksemate võlausaldajate poolt esitatud isikud. Nimetatud seadus ei sätesta, millisel viisil võlausaldaja oma kandidaadi esitab ega ka kandidaadi esitanud võlausaldaja oblikatoorset osavõttu üldkoosolekust. Seega ei tulene seadusest hageja poolt antud tõlgendus, et „pankrotitoimkonna liikmeks võivad olla ainult need isikud, kes on esitatud üldkoosolekul võlausaldajate poolt“. Kostja vastusest ja üldkoosoleku protokollist /t.l.21/ nähtuvalt esitas AS S Ü oma pankrotitoimkonna kandidaadi haldurile enne üldkoosolekut kirjalikult. Üldkoosolek hääletas kirjalikult esitatud toimkonnaliikme kandidatuuri ning M Sosutus valituks. Seega ei ole M Si valimine OÜ V pankrotitoimkonda seadusega vastuolus olev otsus ning puudub alus nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Õige on hageja seisukoht, et tulenevalt

§ 65on halduri tasu (sealhulgas ka esialgse tasu) määramine antud kohtu pädevusse.

Samas ei näe kohus midagi keelatut selles, kui üldkoosolek sellekohase otsustuse teeb, kuna vastavalt

§ 65

lg.3 tuleb kohtul enne haldurile esialgse tasu määramist nagunii ära kuulata pankrotitoimkonna arvamus. Seadusevastaseks muutuks olukord siis, kui tasu väljamaksmine toimuks üldkoosoleku otsuse, mitte kohtumääruse alusel. Nõustuda tuleb hagejaga ka selles osas, et nimetatud otsuse viimases lauses sisalduv seisukoht, so pankrotihalduri tasu ei kuulu tagasimaksmisele, ei ole seadusega kooskõlas. Vastavalt

§ 65lg.1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Seega on tegemist teatavat liiki töötasuga, millele võib seaduse analoogia pinnal kohaldada palgaseaduse sätteid. Palgaseaduse § 37 näeb ette võimaluse töötajale kas ekslikult või siis teadvalt valeandmete esitamise tõttu töötasuna väljamakstud summade tagasinõudmiseks. Kuna ka pankrotiseadus ei kehtesta halduri tasule sellist puutumatuse keeldu nagu tagasinõudmise võimatus, tuleb üldkoosoleku otsuses esitatud seisukoht tunnistada seadusega vastuolus olevaks ja seetõttu kehtetuks. Tulenevalt TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 tuleb enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluste puhul menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel kohaldada enne 1.01.2006.a. kehtinud TsMS § 60 lg.1 ja § 61 lg.1 p.2 sätteid. Vastavalt TsMS § 60 lg.1 võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda, mida kohus kõnesoleva kohtuasja puhul peab õigeks ka teha. Kohtunik: Anne Randjärv

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.