lg 1 sätestab, et kohus rahuldab hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Hagi õigeksvõtuga on tegemist juhul, kui hageja nõue on hagi aluseks olevaid asjaolusid arvestades selge ning kostja on sellega nõustunud. Hagi õigeksvõtt lõpetab õigeksvõetud nõude osas pooltevahelised vaidlused. Seega peavad poolte protsessuaalselt esitatud tahteavaldused olema sellised, et on üheselt selge, et nad on mõlemad kohtuotsuse tegemisega nõus. Antud juhul see nii ei olnud, mistõttu kohus ei võinud hagi õigeksvõtmisel põhinevat kohtuotsust teha. Kostja on vastuses õigesti märkinud, et pooled ei ole kunagi vaielnud selle üle, kas kostjal on ÄS § 488 lg 1 alusel hagejale hüvituse maksmise kohustus tekkinud, vaid selle hüvituse suuruse üle. ÄS § 488 lg 1 alusel äriühingu ümberkujundamisotsusega mitte nõustunud osanikule või aktsionärile osa või aktsiate eest makstava rahalise hüvituse suurus peab olema niisama suur kui raha, mida osanik või aktsionär oleks saanud ühingu likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel, kui ühing oleks likvideeritud ümberkujundamisotsuse tegemise ajal. Hüvituse suuruse väljaselgitamiseks on vaja tutvuda kostja valduses olevate raamatupidamisdokumentidega. Vaatamata hageja korduvatele taotlustele ei ole kostja teinud midagi selleks, et hüvituse suurust välja selgitada ega ole võimaldanud ka hagejal vastava ala spetsialistide abil seda teha. Eeltoodud põhjustel ei teadnud hageja, mis summas hüvitust on tal õigus ÄS § 488 lg 1 alusel nõuda, ning lähtus ümberkujundamisotsuse tegemise kuupäeva seisuga hagejale kuulunud aktsiate nimiväärtusest. Hageja taotles, et kohus määraks raamatupidamisekspertiisi, märkides hagiavalduses, et tema nõue on oletuslik ja ta soovib peale raamatupidamisekspertiisi läbiviimist nõuet täpsustada. Seega ei olnud hageja nõude suurus hagi esitamise ajal selge. Seetõttu ei nõustu hageja ka tema kasuks välja mõistetud hüvituse suurusega. Kostja on vastuses märkinud, et hüvituse suuruses ei ole pooled läbirääkimiste käigus kokkuleppele jõudnud. Kostja on märkinud ka seda, et ta tegi hagejale hagiavalduse saamise järgselt ettepaneku võimaliku kompromissi sõlmimiseks rahalise hüvituse 112 600 krooni ja seaduses ettenähtud viivise maksmise kohta, millest hageja keeldus. Seega võttis kostja omaks ka hagi alusesse kuuluva asjaolu, et 112 600 krooni ei ole ÄS §-s 488 lg 1 sätestatule vastav hüvituse suurus, vaid oletuslik ja esialgne summa, mida hageja soovib peale raamatupidamisekspertiisi läbiviimist täpsustada. Kostja ei avaldanud vastuses seisukohta ekspertiisitaotluse suhtes ega põhjendanud ka seda, miks ta leiab, et 112 600 krooni on ÄS 3 §-le 488 lg 1 vastav hüvituse suurus. Seega nähtub ka kostja vastusest, et poolte seisukohad on hüvituse suuruse osas erinevad ning kostja poolt õigeks võetud 112 600 krooni suuruse hüvituse maksmise kohustus ei lõpeta hüvituse suuruse osas pooltevahelist vaidlust. Hagile esitatud vastuses ei võtnud kostja sõnaselgelt õigeks viivisenõuet, vaieldes sellele vastu põhjusel, et viivise summa on põhinõuet arvestades ebamõistlikult suur, ning taotledes viivise vähendamist mõistliku suuruseni. Seega oli poolte vahel endiselt vaidlus ka viivise suuruse üle. Kohus oleks pidanud edastama kostja vastuse hagejale ja nõudma hagejalt vastavalt
§-le 396 hagi vastuse kohta kirjalikku arvamust. Hageja arvamusest oleks selgunud, kas ta nõustub kostja poolt omaks võetud hüvituse suurusega või taotleb endiselt ekspertiisi määramist. Kohus ei ole järginud
§-des 2 ja 5 lg 1 sätestatud põhimõtteid, mistõttu otsus on ebaõige. Kuna asjas tuleb läbi viia raamatupidamisekspertiis, tuleb asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 2) Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, rahuldades hageja nõude ÄS § 448 lg 1 alusel, mis sätestab osaniku või aktsionäri õiguse hüvitusele eri liiki äriühingute jagunemisotsusega mittenõustumise korral. Kuna hageja nõude aluseks on asjaolu, et hageja ei olnud aktsionärina nõus OÜ X osaühinguks ümberkujundamise otsusega, oleks kohus pidanud kohaldama ÄS § 488 lg 1. 3) Kohus ei ole kohtuotsuse resolutsioonis märkinud tasumisele kuuluva viivise määra, rikkudes
Ka kohtuotsuse põhjendavas osas ei ole kohus märkinud, kui suur on väljamõistetud viivise määr. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ning asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on ekslikult tõlgendanud kostja hagi osalist õigeksvõtmist 112 600 krooni ulatuses hagi täieliku õigeksvõtmisega ning sellest tulenevalt teinud põhjendamatult hagi õigeksvõtmisel põhineva otsuse.
lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega saab kohus teha otsuse ja rahuldada hageja nõude seoses hagi õigeksvõtmisega kostja poolt, kui hageja nõue on hagi aluseks olevaid asjaolusid arvestades selge, kostja on sellega nõustunud ning õigeksvõtul põhinev kohtuotsus lõpetab pooltevahelise vaidluse. Maakohus ei ole eelnevaga arvestanud ning teinud seadusele mittevastava hagi õigeksvõtmisel põhineva kohtuotsuse. Hageja nõue põhineb ÄS §-il 488 lg 1, mille kohaselt äriühingu ümberkujundamisotsusega mitte nõustunud osanikule või aktsionärile osa või aktsia eest makstava rahalise hüvituse suurus peab olema niisama suur kui raha, mida osanik või aktsionär oleks saanud ühingu likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel, kui ühing oleks likvideeritud ümberkujundamisotsuse tegemise ajal. Hagiavaldusest nähtuvalt taotles hageja raamatupidamisekspertiisi läbiviimist, et kindlaks teha, millises summas oleks tal õigus hüvitist saada. Hagiavalduses märgitud nõude esialgne suurus oli võrdne hagejale kuulunud aktsiate nimiväärtusega ümberkujundamisotsuse tegemise kuupäeva seisuga. Seega ei olnud hageja nõude suurus hagi esitamise ajal selge. Samuti tulenes kostja vastusest, et pooled ei ole hüvitise ja viivise suuruses kokkuleppele jõudnud. 4 Eelnevast tulenevalt ei olnud täidetud
§-s 440 lg 1 eeldused hagi õigeksvõtmisel põhineva otsuse tegemiseks. Vastavalt poolte taotlusele lahendas maakohus asja kirjalikus menetluses.
lg 1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtukoosseis. Kui maakohus oleks järginud
§-s 403 lg 1 sätestatud nõudeid ning võimaldanud pooltel esitada täiendavaid avaldusi ja dokumente, küsinud
§-s 396 märgitud hageja arvamust kostja vastuse kohta, oleks pidanud selguma, et kostja ei ole nõus hageja nõudega. Maakohus on rikkunud
§-s 5 lg 1 ettenähtud põhimõtet, mille kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Eelnevaga ei ole kohus taganud tsiviilkohtumenetluse ülesannet, lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku tähtaja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Õiged on vastustaja väited, et maakohus ei ole märkinud otsuses tasumisele kuuluva viivise määra, mistõttu ei ole otsus arusaadav ja täidetav. Kuivõrd tegemist oli äriühingu ümberkujundamisest tuleneva vaidlusega, siis on maakohus ebaõigesti hagi rahuldanud ÄS § 448 lg 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et ülalnimetatud menetlusõiguse normide rikkumised on olulised ning neid ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, tuleb vaidlustatud maakohtu otsus tühistada ning asi saata
Andra Pärsimägi Egon Konsand 5 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.