3-06-2113/11

3-06-2113 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-2113 Haldusasi V.M. i kaebus Virumaa Pensioniameti Narva koosseisu pensionikomisjoni 26.07.2006 otsuse nr 1.18.P36/1307 tühistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 12.12.2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus V.M. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – V.M. Vastustaja (haldusorgan) – Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniamet RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu
2. detsembri 2006 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada V.M. i kaebus ja tühistada Virumaa Pensioniameti Narva koosseisu pensionikomisjoni 26.07.2006 otsus nr 1.18.P36/
3. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. V.M. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Virumaa Pensioniameti Narva koosseisu pensionikomisjoni 26.07.2006 otsuse nr 1.1-8.P36/1307 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt tuvastati 14.02.2005 V.M. il 80% töövõime kaotust. 22.02.2005 esitas ta avalduse töövõimetuspensioni määramiseks ning 01.03.2005 otsusega nr 712152 määrati talle töövõimetuspension 1426 krooni kuus. Alates 01.05.2006 peatati pensioni maksmine. 26.07.2006 koostas Virumaa Pensioniameti Narva koosseisu pensionikomisjon otsuse nr 1.1-8.P36/1307, millega tegi V.M. ile Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel 26.07.1994 sõlmitud kokkuleppe artiklile 5 viidates ettepaneku maksta hiljemalt 31.12.2006 tagasi saadud töövõimetuspension summas 11 051 krooni. Kaebuse esitaja leidis, et ta ei ole rikkunud Eesti ega Venemaa seadusi. Tegemist on täiesti erinevate pensionidega, mida ta saab erinevate tingimuste eest, erineval ajal ja erinevatest riikidest. Töövõimetuspensioni määramisel ei võetud arvesse 16 aastat sõjaväeteenistust, mille eest määrati talle 03.11.2005 Vene Föderatsiooni töövõimetuspension.
5. Virumaa Pensioniamet vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel 26.07.1994 sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt on sõjaväepensionäridel küll soovi korral õigus saada Eesti Vabariigi seadusandluse kohast ja tema vahendite arvelt makstavat pensioni, kuid neile varem Vene Föderatsiooni poolt määratud pensionide väljamaksmine peatatakse, ning vice versa. Kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks seaduses kehtestatust erinevaid sätteid, kohaldatakse välislepingut. Kaebuse esitaja saab pensioni teise lepingupoole eelarvest ning talle on tagatud ka Eestis määratud pensioni maksmise võimalus juhul, kui Vene Föderatsioon lõpetab või peatab omapoolse pensioni maksmise. HALDUSKOHTU LAHEND
6. Tartu Halduskohus jättis
7. detsembri 2006 otsusega V.M. i kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 28 lg 2, et igal Eesti kodanikul ja kui seadus ei sätesta teisiti, siis ka Eestis viibival välisriigi kodanikul või kodakondsuseta isikul, on õigus saada töövõimetuse korral abi riigilt. See õigus pole aga piiramatu, sest samas on kehtestatud, et abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Eesti Vabariigi riiklike pensionide määramine on reguleeritud riikliku pensionikindlustuse seadusega (RPKS). RPKS § 4 lg 3 kohustab kohaldama Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välislepingut, kui see sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks seaduses kehtestatust erinevaid sätteid. Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon on 26.07.1994 sõlminud kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil. Kokkuleppe artiklis 5 on sätestatud, et kui sõjaväepensionäril on õigus pensionile vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele, võib selle talle tema soovil määrata ja Eesti Vabariigi vahendite arvelt ka välja maksta, kuid varem Vene Föderatsiooni poolt määratud pensioni väljamaksmine tuleb peatada või vastupidi. Välislepingu ülimuslikkus siseriikliku seaduse suhtes tuleneb samuti PS §-ist
8. Kuna antud küsimuses on olemas kehtiv ja vahetult kohaldatav välisleping, tuleb lähtuda selles lepingus sätestatud põhimõtetest. Virumaa 2 Pensioniamet on toimunud õiguspäraselt, peatades V.M. ile RPKS alusel määratud töövõimetuspensioni väljamaksmise seniks, kuni ei ole tõendatud, et talle Vene Föderatsiooni poolt määratud töövõimetuspensioni maksmine on peatatud. 20.05.2005 jõustus Eesti Vabariigi jaoks Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks. Selle artiklis 68 on sätestatud, et sotsiaalkindlustushüvitise maksmine katkestatakse, kui isik saab mõnd teist rahalist sotsiaalkindlustushüvitist. Seega ei ole V.M. ile määratud töövõimetuspensioni maksmise peatamine vastuolus ka Euroopa Liidus kehtivate põhimõtetega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
9. V.M. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
10. detsembri 2006 otsuse ning teha uue otsuse, millega tühistada Virumaa Pensioniameti pensionikomisjoni 26.07.2006 otsus nr 1.1-8.P36/
11. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on pensionikomisjoni 26.07.2006 otsus pensioni väljamaksmise peatamise kohta ebaseaduslik. Põhiseadus (§ 12) ja Inimõiguste kaitse konventsioon (§ 14) määratlevad, et kedagi ei tohi diskrimineerida, sealhulgas ka varalise ja sotsiaalse seisundi tõttu. Pensioniameti esindaja on kinnitanud, et tuhanded Eestis elavad inimesed saavad pensioni nii Vene Föderatsioonilt kui ka Eesti Vabariigilt ning kellelgi ei ole pensioni maksmine peatatud; 2) kinnitas pensioniameti esindaja, et apellandile Vene Föderatsiooni poolt pensioni maksmine 16 aasta sõjaväeteenistuse eest ei tekita Eesti Vabariigile mingit kahju. Invaliidsuspensioni väljamaksmise peatamine 27 aasta tööstaaži eest Eestis on avalik diskrimineerimine. Ekslik on viide Euroopa sotsiaalkindlustuse koodeksi §-ile 68, kuna apellant sai pensioni erinevatelt riikidelt: Eestist tööstaaži eest ja Venemaalt sõjaväeteenistuse aja eest.
12. Virumaa Pensioniamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) sätestab Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe artikkel 5, et sõjaväepensionäridele, kellel on õigus pensionile vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele, võivad pensioni nende soovil määrata ja välja maksta Eesti Vabariigi vastavad organid Eesti Vabariigi vahendite arvelt. Varem Vene Föderatsiooni poolt määratud pensionide väljamaksmine peatatakse seejuures ajaks, mil pensione maksavad välja Eesti Vabariigi vastavad organid ning vice versa; 2) sätestab RPKS § 4 lg 3, et kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui käesolev seadus, kohaldatakse välislepingut. Virumaa Pensioniametis vastuvõtul selgitati V.M. ile, et riikide vaheline kokkulepe ei anna õigust mõlemale pensionile. V.M. ei ole esitanud dokumenti, mis tõendaks, et temale on pensioni maksmine peatatud seoses Eesti Vabariigi poolt pensioni määramise ja maksmisega; 3) ei ole V.M. jäänud ilma abita, saades pensioni teise lepingupoole riigi eelarvest ning Eesti Vabariik jätkaks töövõimetuspensioni maksmist kohe, kui Vene Föderatsioon lõpetaks või peataks omapoolse pensioni maksmise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu
14. detsembri 2006 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab 3 V.M. i kaebuse ja tühistab Virumaa Pensioniameti Narva koosseisu pensionikomisjoni 26.07.2006 otsuse nr 1.1-8.P36/
15. Nähtuvalt asja materjalidest, määrati V.M. ile Virumaa Pensioniameti Narva osakonna poolt
16. veebruari 2005 otsusega töövõimetuspension. Pensioni määramise ajal V.M. sõjaväepensioni Vene Föderatsioonilt ei saanud. Sõjaväepension määrati V.M. ile Vene Föderatsiooni poolt 03.11.
17. 01.05.2006 teatas Virumaa Pensioniamet Narva osakond talle suuliselt pensioni maksmise peatamisest (tl 55). Virumaa Pensioniameti Narva koosseisu pensionikomisjoni vaidlustatud 26.07.2006 otsusega nr 1.1-8.P36/1307 tehti V.M. ile ettepanek maksta tagasi väljamakstud töövõimetuspension hiljemalt
18. detsembriks 2006 (tl 4-5). Protsessiosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et ei ole olemas kirjalikku haldusakti pensioni maksmise peatamise kohta. Vastavalt HMS §-ile 55 lg 2 antakse haldusakt kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. HMS § 56 lg 1 kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Otsus pensioni maksmise peatamise kohta on isiku kahjuks tehtav haldusakt, mis tuleb vormistada kirjalikult ja milles peavad sisalduma põhjendused selle kohta, miks pensioni maksmine peatati. Antud asjas selline haldusakt puudub. Kuna pensionikomisjoni vaidlustatud otsusega tehti V.M. ile ettepanek maksta tagasi väljamakstud töövõimetuspension hiljemalt
19. detsembriks 2006, kuid asjas ei ole õiguspärast haldusakti selle kohta, et pensioni andmine oli peatatud, siis puudub juba sel põhjusel õiguslik alus pensionikomisjoni vaidlustatud otsuse tegemiseks. Lisaks sellele ei ole ka vaidlustatud otsuses märgitud seda õiguslikku alust, mis annaks õiguse pensionikomisjonile nõuda tagasi enammakstud pensioni ning ka seda alust, mis annaks õigustuse pensioni tagasimaksmise nõudele. Vaidlustatud otsuses on viide Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil (alla kirjutatud
20. juulil 1994) artiklile 5, kuid viidatud artikkel saaks olla õiguslikuks aluseks pensioni maksmise peatamisel, kuid mitte makstud pensioni tagasinõudmisel. Otsuses viidatud sotsiaalministri 31.12.2001 määruse nr 162 „Pensionikomisjoni moodustamine ja töökord“ § 2 lg 1 p 1 ei ole samuti pensioni tagasimakse nõude esitamise õiguslikuks aluseks. Vastavalt HMS §-ile 56 lg 2 tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Antud juhul on pensionikomisjoni vaidlustatud otsuses märgitud nii faktiline kui õiguslik alus ebaõiged ning seetõttu on tegemist õigusvastase haldusaktiga ja see tuleb tühistada. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kuna haldusaktiga on kaebajale tehtud vaid ettepanek pensioni tagasimaksmiseks, siis ei loo see mingeid kohustusi ja ei riku kaebaja õigusi. Ka õigusvastase ettepaneku tegemine rikub isiku õigusi. Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et RPKS § 33 lg 2 p 5 sätestab, et pensionikomisjoni pädevusse kuulub liigselt makstud pensionisummade pensionist kinnipidamise otsustamine, kuid viidatud sättest ei tulene pensionikomisjoni õigust otsustada pensionisummade tagasimaksmist juhul, kui isikule pensioni maksmine on peatatud ja seetõttu ei ole pensionist kinnipidamine võimalik. Samuti ka RPKS § 47 lg 2 reguleerib rohkem makstud pensionisummade kinnipidamist pensionikomisjoni otsuse alusel pensionist, kuid seda üksnes juhul, kui pensioni enammaks on tekkinud pensionäri kuritarvituse tõttu ja ka sel juhul peab isik saama pensionikomisjoni otsuse tegemise ajal riiklikku pensioni. Kuna Virumaa Pensioniameti Narva koosseisu pensionikomisjoni vaidlustatud 26.07.2006 otsusega nr 1.1-8.P36/1307 tehti V.M. ile ettepanek maksta tagasi väljamakstud töövõimetuspension, kuid ei peatatud pensioni maksmist ning ringkonnakohus tühistab 4 vaidlustatud otsuse, siis antud asja raames ei kuulu lahendamisele vaidlus selles, kas sõjaväepensionäril, kes on lastud erru sõjaväeteenistusest ning saab pensioni Vene Föderatsiooni vahendite arvel, on õigus samal ajal saada ka pensioni vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele (s. o kas sõjaväepensionäril on õigust saada samal ajal pensioni Vene Föderatsiooni vahendite arvel ja Eesti Vabariigi vahendite arvel). Menetlusosalised ei ole menetluskulude kohta dokumente esitanud ja seetõttu jäävad menetluskulud nende endi kanda. Agu Timmi Maili Lokk 5 Viivi Tomson