2-06-33715/1

2-06-33715 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. märtsist 2007.a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht
2. märtsil 2007.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-07-33715 Tsiviilasi EP hagi APi vastu elatise saamiseks summas 3 109 krooni kummagi lapse ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja EP ning tema lepinguline esindaja IT; kostja AP. Kohtuistungi toimumise aeg
4. 2007.a. RESOLUTSIOON Rahuldada osaliselt EP hagi APi lapse ülalpidamiseks. vastu elatise saamiseks summas 3 109 krooni kuus kummagi Välja mõista APilt EP kasuks igakuiselt elatusraha kogusummas 4 000 (neli tuhat) krooni kuus kahele lapsele, s.o. 2 000 (kaks tuhat) krooni kummagi lapse NP ja IP ülalpidamiseks kuus, kuni laste täisealisuseni , alates hagi esitamisest Harju Maakohtule . Kohtukulude jaotus Asja menetluskulud riigilõivuna jätta APi kanda ning välja mõista kostjalt riigi eelarvesse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest . Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt lahutati poolte abielu . Abielust sündisid kaksikud lapsed – NP ja IP. Lapsed jäid vastavalt kokkuleppele hageja juurde ja tema kasvatada. Abielu lahutamisel lubas kostja anda hagejale rahalisi vahendeid laste ülalpidamiseks, kuid hagi esitamise ajal kostja lastele materiaalset abi ei osuta. Kostja poolt laekuvad aega-ajalt ebaregulaarselt väiksemad rahasummad, kuid need pole hageja arvates küllaldased vahendid laste ülalpidamiseks. Hageja arvestuse kohaselt moodustavad kulud ühele lapsele kuus 6 218 krooni, sellest kulud toidule 1 500 krooni, riietele 2 000 krooni, hügieenitarvetele 600 krooni, ravimitele ja vitamiinidele 600 krooni, raamatutele ja mänguasjadele 600 krooni ning kultuuriüritustele 600 krooni. Hageja hinnangul moodustavad hageja kulutused lastele kuus kokku 12 436 krooni. Hageja brutosissetulek kuus moodustab 3 919 krooni. Hageja andmetel töötab kostja taksojuhina ning tema sissetulek moodustab kuni 30 000 krooni kuus, mistõttu on hageja arvates kostjal võimalik maksta kummagi lapse ülalpidamiseks 3 109 krooni kuus elatusraha kuni laste täisealisuseni. Hageja palub elatis kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt kestvusega 1 aasta kuni hagi esitamiseni kohtule. Kohtuistungil hageja loobus oma nõudest mõista kostjalt elatis välja tagasiulatuvalt kuni 1 aasta enne hagi esitamist kohtule. Kostja vastuväited hagile Kostja tunnistas kohtuistungil hagi osaliselt ning oli nõus maksma elatusraha laste ülalpidamiseks kogusummas 2 500 krooni kuus. Kostja selgituse kohaselt ta käesolevala ajal ei tööta. Kostja seletuse kohaselt on ta andnud laste ülalpidamiseks hagejale nii sularaha kui ka teinud pangaülekandeid hageja arveldusarvele, samuti on kostja ostnud lastele riietusesemeid ja jalanõusid ning tasunud aeg-ajalt laste lasteaiamaksud. Hageja väide, et kostja ei maksa laste ülalpidamiseks elatist, on kostja arvates väär, kuna kostja on vastavalt poolte kirjalikule kokkuleppele maksnud iga kuu hageja arvele elatusraha. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, ja seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest. Perekonnaseaduse § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid. Hageja arvestuse kohaselt on kulud ühele lapsele kuus 6 218 krooni. Kostja hagis märgitud kuluartikleid asjas küll vaidlustanud ei ole, kuid leiab oma kirjalikes vastuväidetes, et hageja hagis märgitud kulutused ühele lapsele kuus on ülepaisutatud ning ei vasta laste tegelikele vajadustele. Kostja oli nõus maksma oma lastele elatist kogusummas 2 500 krooni kuus ning jäi selle seisukoha juurde ka kohtuistungil. Kohus leiab, et hagiavalduse kohaselt hageja poolt lastele tehtavad kulutused kuus ei ole ilmselt vastavuses hageja enda majanduslike võimalustega. Hageja sissetulek kuus brutopalgana moodustab hagiavalduses märgitu kohaselt 3 919 krooni, seega pole tal kohtu arvates reaalselt võimalik kulutada ainuüksi oma laste riietusele ja jalatsitele kuus kokku 4 000 krooni, arvestamata muid lastele tehtavaid kulutusi. Seonduvalt asjaoluga, et kostja tunnistas hagi osaliselt kogusummas 2 500 krooni ning arvesse võttes asjaolu, et ka hageja ise on kohustatud oma laste ülalpidamiskulude kandmises osalema, leiab kohus, et ühe lapse ülalpidamiseks kuus on lapse vajadusi ja mõlema vanema majanduslikke võimalusi arvesse võttes küllaldaseks rahasummaks 4 000 krooni kulutustena ühele lapsele, aluseks võttes ka laste vanust asja menetlemise ajal. Laste vajaduste olulisel suurenemisel on hagejal õigus pöörduda üldistel alustel hagiga kohtusse kostja vastu elatise suurendamiseks. Kostja vastuväiteid hagile hindab kohus osaliselt asjakohastena. Kostja asjas esitatud pangakontode väljavõtete kohaselt on kostja hagi esitamisele eelnenud perioodil maksnud hageja arvele laste ülalpidamiseks elatusraha ning tasunud aegajalt ka laste lasteaia maksud. Seega kõike ülaltoodut aluseks võttes tuleb kostjalt välja mõista oma kahe lapse ülalpidamiseks elatusraha kogusummas 4 000 krooni kuus kuni laste täisealisuseni, seega kummagi lapse ülalpidamiseks 2 000 krooni kuus, alates hagi esitamisest Harju Maakohtule . Kostja kanda tuleb jätta ka asja menetluskulud riigilõivuna ning mõista need kostjalt välja riigituludesse, juhindudes TsMS § 129 sätteist. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 12.03.2007.a. Ärakiri õige. Kohtunik