§ kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest
alusel. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud Hageja ja kostja abielu sõlmiti . Harju Rajooni , mida kinnitab abielutunnistus , välja antud . sõlmis kostja ostjana notariaalse ostu-müügilepingu, mille järgi ostis 1/3 mõttelise osa majavaldusest, mis asus aadressil . Kuna vara – 1/3 mõttelist osa majavaldusest – on soetatud abielu kestel, siis on see ühisvara. Abielu ajal, rekonstrueeriti elamu, ehitati välja katusekorrus, ehitati juurde veranda, ehitati garaaž ja kasvuhoone. Tallinna Hooneregistri Munitsipaalettevõtte teatise kohaselt koosnes vara elamust, garaažist, väravatest, piiretest. Abielusuhete ajal toimus maaüksuse asukohaga , katastritunnus ostueesõigusega erastamine maareformi seaduse § 21 ja § 22 lg 1 alusel. Selle kohta koostati ostu-müügileping. kinnistamisotsusega avati Tallinna Linnakohtu kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonnas registriosa , s.o vana registriosa number, uus registriosa number on . Registriosa teise jakku märgiti ühe kaasomanikuna HK– 1/3 kaasomandist. Kui abielusuhete ajal maa ostueesõigusega erastatakse, tekib erastatud maa puhul abikaasade ühisomand ka siis, kui kinnistusraamatusse on omanikuna kantud ainult üks abikaasadest. Seega, tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 17 lõikest 5 on registriossa kantud elamumaa asukohaga , katastritunnusega 1/3 mõttelises osas PKS § 14 lõike 1 järgi HK ja AK ühisvara. PKS § 18 lg 1 kohaselt võib abikaasade ühisvara jagada abielu kestel. Sama paragrahvi lg 3 järgi jagavad abikaasad ühisvara kokkuleppel. Hageja on teinud kostjale ettepaneku ühisvara – 1/3 mõttelise osa kinnistust Laine 16 – kokkuleppeliselt jagada võrdsetes osades nii, et hageja ainuomandisse jääb kinnistust 1/6 mõttelist osa ja kostja ainuomandisse 1/6 mõttelist osa. Kostja ei nõustunud ühisvara kokkuleppelise jagamisega, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma PKS § 18 lg 5 alusel ühisvara jagamise nõudega kohtusse. PKS § 19 lg 1 järgi loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseteks. PKS § 19 lg 3 kohaselt võib abikaasade ühisvara jagamisel määrata kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana. Hageja soovib ühisvara – 1/3 mõttelist osa kinnistust Laine 16, registriosa number 1922901, jagada PKS § 19 lg 1 ja 3 järgi. Kinnistu 1/3 mõttelise osa harilikuks 2 Tsiviiltoimik 2-06-32266 väärtuseks hindab hageja 500 000 krooni, 1/6 mõttelise osa väärtuseks 250 000 krooni, mis on hagi hind, millelt hageja on tasunud riigilõivu. toimunud kohtuistungil võttis kostja hagi sisuliselt õigeks, tunnistas haginõuet ja lubas hagejaga kompromissi sõlmida ning taotles nagu ka hageja esindaja kohtuistungi edasilükkamist kuni Kostja andis allkirja selle kinnituseks, et uue kohtuistungi toimumise ajast ja kohast on tema teadlik. Mitteilmumise põhjustest kostja kohtistungi alguseks kohtule ei olnud teada andnud, samuti ei olnud ta taotlenud kohtuistungi aja muutmist. Hageja esindaja avaldas toimunud istungil, et kostja siiski notari poolt ettevalmistatud lepingule allkirja ei andnud, mistõttu jäi temale mulje, et kostja ei soovi ühisvara jagada ja tahtlikult takistab hagejal oma õigusi realiseerimast. Kuna esimesel istungil võttis kostja hagi õigeks, palus hageja esindaja teha kohtul õigeksvõtul põhinev otsus, lahendades asi
Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lg 1 alusel jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa (
lg 7).
lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohus on õigustatud asja sisuliselt lahendama. PKS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. PKS § 18 lg alusel abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda ning sama sätte lg 5 alusel jagab kohus vaidluse korral ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Vastavalt PKS § 19 lg 1 abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses esitatud asjaoludel õigesti esitatud ja õiguslikult korrektselt põhistatud ja tuleb rahuldada eeskätt kui kostja õigeksvõtul põhinev. Kohus osundab, et hagi rahuldamine ei riku vähimalgi määral teise abielupoole, antud juhul kostja, huve. Kohus nõustub hagiavalduses esitatud nõude põhistusega ja kõigi argumentidega. 3 Tsiviiltoimik 2-06-32266 toimunud istungil on kostja hagiga nõustunud, kuid soovis asja lahendada ilma kohtuotsuseta, et võimaldada hagejal tagasi saada ka pool riigilõivust, kui hageja oleks hiljem hagist loobunud või kui pooled oleksid sõlminud kompromisslepingu.
lg 6 alusel kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ning kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul tuleb kohaldada
lg 1 sisalduvat erinormi, mille kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Vastavalt
102 lg 1 p 4 on abieluasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on ühisvara jagamine või muu abikaasade varalisest vahekorrast tulenev nõue.
lg 3 kohaselt, kui otsus tuleb täita viivitamata, tuleb seda otsuse resolutsioonis märkida.
lg 2 kohaselt on abieluga seotud varalises vaidluses tehtud otsus viivitamatult täidetav.
lg 1 p 1, 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Raivo Einula kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.