← Eesti

2-06-29258/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL OSAOTSUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ene Tsefels Otsuse tegemise aeg ja koht 02.02.2007.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-29258 Tsiviilasi NA hagi NP vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja NA kostja NP Istungi toimumise aeg 30.01.2007.a. Istungil osalenud isikud Hageja NA Kostja NP RESOLUTSIOON Rahuldada hageja nõue JA põlvnemise tuvastamiseks NPist osaotsusega. 1. Lugeda tuvastatuks, et JA põlvneb NP`ist . Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohtulahend saata 10 päeva jooksul kohtuotsuse (osaotsus) jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagi asjaolud ja nõue Hageja NA esitas kohtusse hagi NP vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hagejal NAal JA, kes elab koos hagejaga. isaks on kostja NP. Kostja oma isadust ei tunnista ning ei toeta. Kuna NP oma isadust JA suhtes eitab, palus hageja kohtul määrata lapse põlvnemise tuvastamiseks DNA-ekspertiis ning tuvastada JA põlvnemine NPist. Kostja vastuväited Kostja, arvestades tsiviilasjas nr 2-06-29258 tehtud DNA ekspertiisi JA NPist põlvnemise tuvastamise kohta, võttis hagi õigeks. Kostja nõustus sellega, et JA põlvneb temast. Kostja võttis hagi õigeks. Kohtu põhjendused NA esitas hagi NP vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. PkS § 42 lg 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab, lg 2 järgi põlvnemise isa tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Asja kohtuliku menetlus käigus viidi ajavahemikul läbi molekulaargeneetiline ekspertiis. Eesti Kohtuarstliku ekspertiisibüroo kohtukeemia ja bioloogia laboratooriumi molekulaargeneetilise ekspertiisi aktis antud arvamuse kohaselt ei saa eitada NP bioloogilist isadust JA suhtes. Kohus leiab, et osundatud tõend on piisav tuvastamaks JA põlvnemist NPist. Kohtuistungil kostja NP ei vaielnud vastu hageja väitele, et kostja on alaealise JA isa. Kostja võttis hagi selles osas õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Arvestades seda, et asja kohtuliku arutamise käigus on piisavat tuvastamist leidnud asjaolu, et NP on Jana Ahvena bioloogiline isa kui ka asjaolu, et kostja NP võttis kohtuistungil hagi selles osas õigeks, kuulub hagi NP vastu põlvnemise tuvastamise nõudes rahuldamisele osaotsusega. NAhagi NP vastu elatise nõudes lahendatakse kompromissiga. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb NAal ja NPil oma menetluskulud kanda ise. Ene Tsefels Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.