Abielutunnistusega on tõendatud, et abielu hageja ja kostja vahel on registreeritud , mille kohta on tehtud kanne . Hagiavaldusest nähtuvalt on abielulised suhted poolte vahel lõppenud pooled elavad eraldi. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde abielu lahutada. Kostja abielulahutuse nõudele vastuväiteid ei esitanud, oli nõus, et abielusuhted on lõppenud ja abielu ei ole võimalik jätkata. Kuna nii JK kui ka IK soovivad abielu lahutada, siis leiab kohus, et poolte abielu jätkamine ei ole võimalik. Seega kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. LK sünnitunnistusega on tõendatud, et tema vanemateks on JK ja IK. EK sünnitunnistusega on tõendatud, et tema vanemateks on JK ja IK. PKS § 51 alusel, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Pooltel laste elukoha üle vaidlust ei ole.Kostja on nõus, et lapsed jäävad hageja juurde elama. Seega tuleb lapsed vastavalt hageja soovile jätta hageja juurde elama. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PKS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja palub kostjalt kummagi lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist välja mõista elatis 2 500 krooni kuus. AS ja KÜ poolt väljastatud palgatõenditest nähtuvalt on hageja keskmine kuu netotulu kokku 12 909 krooni. Kostja vaidleb hageja elatise nõude suurusele vastu. Kostja on nõus maksma lastele elatist, kuid on töötu ja ei suuda maksta hageja nõutud summat. Kostja peale aastat ametlikult kusagil ei ole töötanud.
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määrusega nr 273 on kuupalga alammääraks kehtestatud 3600 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 1800 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kostja, kes on 40. aastane töövõimelises eas noor mees, ei ole kohtule tõendanud tema töötamist takistavaid põhjusi ega sellist terviseriket, mis ei võimalda tal teenida sellist töötasu, mis võimaldab tagada ka tema alaealiste laste ülalpidamist. Kostja ei ole pikkade aastate vältel osa võtnud oma laste ülalpidamisest.
lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Hageja on esitanud taotluse elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt üks aasta enne elatisehagi esitamist, hagi elatise nõudes on kohtule esitatud ., kuna kostja ei ole aastaid osa võtnud laste ülalpidamisest. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis LK ülalpidamiseks 2 200 krooni ja igakuine elatis EK ülalpidamiseks 2 200 krooni (s.o.orienteeruvalt elatise miinimummäär + . 22 % tulumaksumäär) tagasiulatuvalt üks aasta enne elatishagi esitamis, Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Taimi Kollom Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.