KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-4785 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2007. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg 20. märts 2007

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (

§ 49). 10.

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

11. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (

§ 61lg 2).

12. Elatise miinimum on sätestatud

§-s 61 lg 4, mille kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

1. aastal on kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest ½ on 1 500 krooni,
2. aastal on kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest ½ on 1 800 krooni). Elatise miinimumsumma 2 tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellest väiksema summa väljamõistmine on õigustatud vaid

§ 61lg 5 ja lg 6 alusel.

1. Hageja taotleb kohtule esitatud hagis elatise väljamõistmist summas 1 500 krooni, põhjendusel, et lapse ülalpidamiseks ühes kuus kulub ligikaudu 3 500 krooni.
2. Kostja põhiline vastuväide seisneb selles, kostja ei ole suuteline lapsele 1 500 krooni elatist maksma vähese sissetuleku ja perekonnas kasvavate teiste laste ülalpidamise tõttu, samuti on ta ostnud pojale jalgratta.
3. Kohus kostjaga ei nõustu. Ülalpidamiskohustust saab lugeda täidetuks juhul, kui lapsevanem toetaks last regulaarselt ja piisavas määras. Kohus leiab, et lapse ülalpidamiskulude hulka ei saa arvestada kingituseks järelmaksuga ostetud jalgratast. Elatisraha on ette nähtud lapse jooksvate ülalpidamiskulude katteks, sest laps vajab oma eluks ja arenguks pidevalt ja regulaarselt vahendeid. Kostja ei ole ca pool aastat poega materiaalselt toetanud, seega on kostja olulisel määral rikkunud lapse ülalpidamiskohustust. Riigikohus on oma lahendites nr 3-2-1-57-04, 3-2-1-121-04 ja 3-2-1-7-05 rõhutanud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist isegi juhul, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab paratamatult suurema osa see vanem, kelle juures laps elab, mistõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada.
4. Hageja seisukoha järgi on lapse vajadused ühes kuus ca 3 500 krooni. Pool nimetatud summast, ehk ühe lapsevanema osa sellest moodustab 1 750 krooni. 3 500 krooni 13 aastase lapse ülalpidamiseks on põhjendatud ning mõistlik elatisraha.
5. Riigikohus on oma lahendites märkinud, et kui hageja nõuab kohtus elatist elatise miinimumsummas, ei ole tarvilik ülalpidamiskulusid eraldi tõendada. Kohus märgib, et hageja nõuab elatist miinimummäärast vähem (alates 01.01.
6. a 1 800 krooni).
7. Kostja väide, et tal on lisaks pojale veel kaks ülalpeetavat (2 tütart), ei anna alust elatist vähendada. Lapse K. A. sünnitunnistusest nähtub, et lapse isa on R. A.
8. Elatis kuulub väljamõistmisele alates 01.10.
9. a. V Kohtu selgitus 20.

§ 61

lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (TsMS § 459). Kohtunik 3