Obsah (8)

§ 378§ 381§ 7§ 386§ 663§ 377§ 376§ 391

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Urmas Reinola Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-39447 Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi

§ 378

lõike 1 punkti 2 kohaselt on üheks hagi tagamise vahendiks kostjale kuuluva vara arestimine. Vastavalt eelpool viidatule puudub kostjatel registrisse kandmisele kuuluv vara. Hagejale ei ole teada, kas kostjatel on Eesti pankades avatud kontosid, mida oleks võimalik hagi tagamiseks arestida. Tulenevalt pangasaladusest keelduvad pangad sellise info andmisest kolmandatele isikutele (v.a isikud, kelle on seaduse alusel võimalik nõuda välja pangasaladust sisaldavad andmed nagu kohtud ja kohtutäiturid). Hagejal sellise informatsiooni puudumine ei saa olla aga aluseks hagi tagamata jätmisele. Tulenevalt eeltoodust palub hageja sõnastada hagi tagamise määrus sellisel viisil, et hagi tagamise määruse alusel saaks kohtutäitur kindlaks teha kostjate pangakontod ja teha arestimise toimingud.

1. detsembril 2006.a esitas hageja hagi tagamise avalduse täpsustuse. Vastavalt hagiavaldusele on AS-i V vastu esitatud nõue 14.340.000 krooni, AS-i B vastu esitatud nõue 15.260.000 krooni, OÜ-u A vastu esitatud nõue 12.960.000 krooni ja E AS-i (likvideerimisel) vastu esitatud nõue 2.400.000 krooni. Kostjatel puuduvad osalused teistes äriühingutes, mida kinnitavad avaldusele lisatud 2005.a majandusaasta aruanded. Kostjatel puudub kinnisvara, mida kinnitavad kinnistusregistri väljatrükid. Kuivõrd Eesti Riiklik Autoregistrikeskus ei väljasta kolmandatele isikutele andmeid küsitud isikute nimele ARK-is registreeritud sõidukite kohta, võivad selguda täiendavad andmed kostjatel vallasvara olemasolu kohta, mistõttu taotleb hageja registreerimisele kuuluva vallasvara olemasolul selle arestimist. Juhul, kui arestimisele kuulub ka muu vara, korraldada kohtutäituril kontode arestimine selliselt, et kontodel arestitud summad koos arestitu muu vara väärtusega ei ületaks 16.640.000 krooni. Esimese astme kohtu määrus
2. jaanuari 2007.a määrusega rahuldas Harju Maakohus hagi tagamise avalduse. Kohus määras arestida hagi tagamiseks AS-i V, OÜ A, AS-i B ja E AS-i (likvideerimisel) omandis olev vallasvara kokku 16.640.000 krooni väärtuses selliselt, et eeltoodud isikute vallasvara eraldivõetuna ei oleks arestitud rohkem kui: AS B – 15.260.000 krooni ulatuses; AS V – 3 14.340.000 krooni ulatuses; OÜ A – 12.960.000 krooni ulatuses; E AS – 2.400.000 krooni ulatuses. Vallasvara sellises väärtuses puudumise korral arestida hagi tagamiseks AS-i V, OÜ A, AS-i B ja E AS-i (likvideerimisel) pangakontod kõikides Eesti pankades kokku 16.640.000 krooni ulatuses selliselt, et eeltoodud isikute kontodel eraldivõetuna ei oleks arestitud rohkem kui eelnevalt nimetatud vallasvara arestimise korral, mitte ületades summat 16.640.000 krooni. Hageja on veenvalt põhistanud hagi tagamise vajadust ning on alust arvata, arvestades hagihinda, et hagi tagamata jätmine võib teha nõude osas, mille kohta hagi tagamist hageja taotleb, otsuse täitmise raskeks või võimatuks. Selle vältimiseks tuleb rakendada hagi tagamise abinõusid ning esmajärjekorras arestida AS-i V, OÜ-u A, AS-i B ja E AS-i (likvideerimisel) omandis olev ja registreerimisele kuuluv vallasvara ning selle puudumisel arestida kõigis Eesti pankades asuvatel AS-i V, OÜ-u A, AS-i B ja E AS-i (likvideerimisel) kontodel olevad ja sinna laekuvad rahalised vahendid kokku 16.640.000 krooni ulatuses vastavalt nõude suuruses konkreetse kostja vastu. Määruskaebus Kostjad esitasid Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad hagi tagamise määruse tühistada ja teha uus määrus. Hagi tagamise määrusega on maakohus rikkunud Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni § 34 ja § 53 sätteid. Hagiavalduse põhialuseks on Tallinna Ringkonnakohtu
3. märtsi 2006.a otsus tsiviilasjas nr 2-02-270, mille on kõik kostjad vaidlustanud Strasbourgi Euroopa Inimõiguste Kohtus. Käesoleva tsiviilasja menetlus tervikuna, sealhulgas kaevatav määrus, takistavad kostjatel realiseerida oma õigust kaebuse läbivaatamisele Euroopa Inimõiguste Kohtus ning takistavad ka Euroopa Inimõiguste Kohtul realiseerida oma õigust kostjate kaebuse läbivaatamisele. Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni § 34 saab tõlgendada üksnes sel viisil, et nimetatud säte annab kostjatele õiguse individuaalvaidluse esitamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtule. Selle õiguse käsutamine oleks oluliselt raskendatud või selle õiguse käsutamises poleks õiguslikku mõtet, kui Tallinna Ringkonnakohtu nimetatud otsus täidetaks enneaegselt ja tekitataks sel viisil pöördumatut kahju, mille vältimine on Euroopa Inimõiguste kohtule esitatud kostjate individuaalavalduse üks põhiülesandeid. Kaevatava määrusega on maakohus rikkunud

§ 381

lõike 2,

§ 7sätteid ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.

Hageja ei ole oma nõuet põhistanud, st ei ole esitanud täpset arvestust, arestimisele kuuluvate kostjate varaliste õiguste mahu arvestus on paljasõnaline ja ebakonkreetne, arvestades kostjate varaliste õiguste piiramise iseloomu ja mahtu. Õigusemõistmisel tsiviilasjades on pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. Vaidlustatava kohtumäärusega on arestitud kostjate rahalised vahendid, see piirab kostjate võimalust kasutada kohtuvaidluses õigusabi ning jätab kostjad ilma võimalusest vaidlustada kohtumäärusi ja –otsuseid, sest jätab kostjad ilma võimalusest tasuda riigilõivu. Hageja seisukoht Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Käesoleva hagi tagamine ei mõjuta mingil moel kostjate õiguste realiseerimist Euroopa Inimõiguste Kohtus ega kohtu poolt mistahes 4 toimingute tegemist. Samuti ei saa Tallinna Ringkonnakohtu 1. märtsi 2006.a otsuse nn enneaegne täitmine kahjustada kostjate õigusi, kuna käesoleva tsiviilasja menetluses ei lahendata nimetatud kohtuotsuse täitmist ja kooskõlas täitemenetluse seadustiku nõuetega on viidatud otsus juba täidetud 2006.a suvel. Hageja on põhistanud oma nõudeid ja samuti põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Nõude summa suurus on esitatud hagis minimaalsena, ekspertarvamuse kohaselt ületab Lennusadama hoonete kasutuseeliste tegelik väärtus 100 miljonit krooni. Hagi tagamise otsustamisel ei oma määravat tähtsust see, et hagi esitamisel ei ole teada täpne nõude suurus. Hagi tagamise määruse täitmisel selgunud asjaolud üksnes kinnitavad hagi tagamise vajadust hageja õiguste kaitseks. Kostjatel praktiliselt puudub registreeritud vara Eesti registrites ja rahalised vahendid Eestis avatud pangakontodel. Ainetu on kostjate väide, et pangakontodel kokku arestitud umbes 2000 krooni suuruse summa kasutamise võimatus takistab kostjaid õigusabi kasutamisel. Kui kostjad soovivad oma kontode käsutamist, võivad nad kooskõlas

§ 386

lõikega 1 taotleda ühe hagi tagamise abinõu asendamist teisega, pakkudes välja mingi muu tagatise. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

§ 377

lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

§ 378

lõike 1 punkti 2 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine, muuhulgas vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistris ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt tuleb arvestada hagi tagava abinõu valikul, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Hageja on esitanud haginõude, milles palub kostjatelt rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamiseks välja mõista 16.640.000 krooni. Vastavalt

§ 376

lõikele 1 on hagejal õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet. Hagiavalduses on hageja märkinud, et nimetatud summa on esialgne ning võimalik on summa suurendamine pärast vastava eksperthinnangu saamist. Hageja vastuses määruskaebusele on märgitud, et vastav eksperthinnang on ka juba valmis kohtule esitamiseks. Seoses sellega ja hageja võimalusega suurendada oma nõuet, on ebaõige kaebajate väide, et kuna hageja ei ole esitanud kohtule oma nõude täpset arvestust, on kostjate varaliste õiguste mahu arvestus paljasõnaline ja hagi tagamise avaldus põhistamata. Hagi tagamise taotluse asjaoludest lähtuvalt on maakohus õigesti leidnud, et hagi tagamine, arvestades hagi hinda ja selle võimalikku suurenemist, on vajalik hageja nõuete võimaliku rahuldamise korral nende täitmise tagamiseks ning hagi tagamise abinõuna on õigustatud 5 kostjate võimaliku vallasvara ja krediidiasutustes kostjate arvetel asuvate rahaliste vahendite arestimine. Kostjad ei ole määruskaebuses vaidlustanud äriühingute arveldusarvetel olevate rahaliste vahendite arestimist põhjendusel, et selline arestimine oleks tegutsevatele äriühingutele liigselt koormav ja äritegevust takistav hagi tagamise abinõu, vaid on tuginenud väitele, et sel moel on nendel takistatud tasumine õigusabi kasutamise eest ja riigilõivude tasumine. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud väide on sisutühi ning ei anna alust krediidiasutustes olevate kostjate arveldusarvete arestist vabastamiseks. Nõustuda tuleb ka vastustaja seisukohaga, et kostjatel on võimalik kooskõlas

§ 386

lõikega 1 taotleda ühe hagi tagamise abinõu asendamist teisega, pakkudes välja mingi muu tagatise, kui kostjad on seisukohal, et kohtu poolt rakendatud hagi tagamise abinõu on nende jaoks liigselt koormav. Mis puutub kostjate väitesse hagi tagamisega nendele pöördumatu kahju tekitamise kohta, siis on ringkonnakohus seisukohal, et võimaliku kahju tekkimise korral on kostjatel seadusega tagatud võimalus nõuda

§ 391kohaselt kahju hüvitamist hagi tagamist taotlenud poolelt.

Arusaamatuks jääb määruskaebuses esitatud väide, et käesoleva tsiviilasja menetlus ja selle menetluse käigus tehtavad toimingud takistavad Euroopa Inimõiguste Kohtus kostjate kaebuse menetlust, takistades sel moel nende õiguste realiseerimist oma õiguste kaitsel. Euroopa Inimõiguste Kohtusse on kostjad pöördunud seoses vaidlusega tsiviilasjas nr 2-02270 tehtud kohtulahendi üle, mis on juba 2006.a ka täidetud. Käesolevas tsiviilasjas aga nimetatud kohtulahendi täitmist ei ole vaidlustatud. Euroopa Inimõiguste Kohus ei saa olla temale esitatud kaebuste läbivaatamisel mingil moel seotud liikmesriigi kohtutes käimasolevate muude vaidluste lahendamisega, seega ei ole ka alust kostjate vastavasisulistel väidetel. Urmas Reinola kohtunik