Obsah (6)

§ 422§ 663§ 413§ 345§ 417§ 149

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprillil 2007, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-7493 Tsiviilasi AS G hagi

§ 422

lg 3 tähenduses, kuid sellest ei nähtu, et haigust saab lugeda kohtuistungile ilmumise takistuseks. Tervishoiuameti ja töövõimetuslehe väljastanud perearsti seisukoha kohaselt ei takistanud haigus V. M kohtuistungile ilmumast. Muud mõjuvat põhjust kaja esitaja esile ei ole toonud. Seetõttu leidis kohus, et tegemist ei ole eelistungile mitteilmumise mõjuva põhjusega. Määruskaebus ja selle põhjendused 5. Kostja palus kohtumääruse tühistada. V. M haigust saab lugeda seaduslikuks takistuseks ja mõjuvaks põhjuseks eelistungile ilmumata jätmiseks

§ 422lg 2 mõistes.

Lisaks eeltoodule on täiesti väärad hageja väited selle kohta, et V. M pidas haiguslehel viibides temaga läbirääkimisi ja saatis kohtusse faksiteate oma haigestumisest. V. M ei ole kunagi isiklikult antud vaidluse osas hagejaga läbirääkimisi pidanud ning faksiteate saatis ettevõtte sekretär, mitte V.M isiklikult. Tervishoiuamet kinnitas oma 19.01.2007 vastuses Harju Maakohtule, et 13.11.2006 ambulatoorsel vastuvõtul, so kaks päeva enne 15.11.2006.a. eelistungi toimumist, pidas perearst vajalikuks V. M tervisliku seisundi tõttu väljastada talle töövõimetuslehe kuni 20.11.

1. Tervishoiuameti vastuses viidatud tervisekaardi kohaselt „kaebas patsient ägedat peavalu pea liigutamisel, selja kangust, unehäired, stressi, objektiivse leiuna kaelalihased ja õlavööde tugevalt pinges, neuroloogilise leiuna Laseque sümptom positiivne parema jala 45 kraadi tõstmisel. Patsienti saadeti täiendavatele uuringutele, määratud medikamentoosne ning taastusravi.” Kuivõrd V. M tervis ei olnud paranenud, soovitas arst ravi jätkata kuni 24.11.
2. Eeltoodust tuleneb, et V. M oli seaduslik töövabastuse põhjus.
3. Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks, millistele kaalutlustele tugines perearst ja Tervishoiuamet, väites, et patsiendi tervis ei luba teha tööd, küll aga saab kohtuistungist osa võtta. Kohtusse ilmumise all tuleb mõista kohtuistungil asja arutamist ehk asja arutamisest osavõttu. Jääb selgusetuks, kuidas on kohtuprotsessist osavõtt oma olemuselt kergem ülesanne kui töökohustuste (juhatuse liikme kohustuste) täitmine. Mõlemad nõuavad intellektuaalset tööd ja pingutusi, mis on aga 2 ilmselgelt raskendatud, kui inimest vaevavad ägedad peavalud, tugev närvilisus ja unehäired. Kuivõrd Tervishoiuamet jättis oma kirjas ülalmärgitud kaalutlused täiesti käsitlemata ja see otseselt riivab V.Mi subjektiivseid õigusi õiglasele kohtumõistmisele, oleks Harju Maakohus tekkinud olukorras pidanud nõudma Tervishoiuameti esindaja ja perearst M. S käest täiendavaid selgitusi V.Mi haigestumise asjaolude osas. Tervishoiuameti ja perearsti seisukoht on õiglustunnet häiriv ja V.Mi kohtusse pöördumise põhiõigust olulisel määral riivav. Asjakohatu on Tervishoiuameti käsitlus, et V.M ei ole informeerinud arsti kohtule tervisetõendi esitamise vajalikkusest. Seadust mittetundvalt inimeselt on raske eeldada, et tema oleks teadlik, kuidas kohtule esitamiseks ettenähtud arstitõend peab välja nägema. Seega ei osanudki V.M nimetatud tõendit küsida. V.M heauskselt tugines perearsti poolt avatud töövõimetuslehele ja luges seda piisavaks tõendiks ning mõjuvaks põhjuseks kohtuistungilt puudumiseks. Kuigi seaduse mittetundmine ei vabasta reeglina vastutusest, võimaldavad käesolevas asjas tuvastatud asjaolud teha reeglist erandi. Vastus määruskaebusele
4. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kui kostja esindaja oleks saanud töövõimetuslehe 13.11.2006, siis oli tal võimalik esitada see kohtule koos istungi edasilükkamise taotlusega 14.11.
5. Isegi kui uskuda töövõimetuslehe ehtsust, siis sai kostja haigusest teada mitte ootamatult, vaid kaks päeva enne istungit.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 9. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ning menetlus tuleb asjas taastada. 10.

§ 413

lg 3 p 2 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud.

§ 345

sätestab, et kui kohtuistungile ilmunud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kostja teatas kohtule 14.11.2006 oma haigestumisest ja palus 15.11.2006 toimuma pidanud kohtuistungi edasi lükata, selgitades, et esitab haiguslehe hiljem. Kostja esitas kohtule töövõimetuslehe 30.11.2006, so enne tagaseljaotsuse tegemisest teadasaamist. Töövõimetusleht kinnitab kostja esindaja väidet tema haigestumise kohta. Ka Tervishoiuamet on kinnitanud perearsti poolt kostja seaduslikule esindajale töövõimetuslehe väljastamise põhjendatust. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja täitnud

§-s 345 sätestatud kohustuse ning seega ei olnud kohtul vastavalt

§ 413

lg 3 p-le 2 õigust teha tagaseljaotsust.

§ 417lg 2 alusel tuleb kaja rahuldada ning menetlus taastada.

Vastavalt

§ 149lg-le 5 tuleb OÜ-le T tagastada kaja esitamisel tasutud kautsjon 5000 krooni.

Tiit Kollom Mare Merimaa Ande Tänav 3