) § 29 lg 2 lahutab kohus abielu, kui ta teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Arvestades asjaolu, et nii hageja kui kostja väidete kohaselt on abielusuhted lõppenud ja pooled elavad eraldi, mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutada ja abielusuhte taastamist ei pea võimalikuks, leiab kohus, et poolte abielu on lõppenud, selle jätkamine võimatu ning abielu tuleb lahutada. Perekonnaseaduse (
) § 51 järgi, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. N ja J Š e sünnitunnistustest nähtub, et pooled on nende vanemad.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatusraha kummalegi lapsele 1500 krooni kuus kuni N Š ja J Š täisealiseks saamiseni.
MS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tiia Mõtsnik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.