) § 3 p. 1 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused lepingust.
1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
1 p. 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lepingu sõlmimisega tekkis nende vahel lepingul põhinev võlasuhe. Kostja on tarbinud hageja poolt osutatud teenuseid, jättes selle eest osaliselt tasumata. Hageja on arvestanud kostjale teenuste osutamisest tuleneva võlgnevuse, mille olemasolu ja suurust ei ole kostja vaidlustanud. Kostja on menetluse kestel põhivõla nõude osaliselt rahuldanud; põhinõudest on tasumata 238.80 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on esitanud nõudest osalise loobumise avalduse. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 428 lg. 1 p. 3 lõpetab kohus otsust tegemata menetluse, kui hageja loobus hagist ja kohus võtab loobumise vastu. Kohus leiab, et hagist loobumine põhineb seadusel ja tuleb vastu võtta; alust loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks ei ole. Kohus leiab, et hageja nõue viivise väljamõistmises ei ole põhjendatud tuleb jätta rahuldamata.
1 p. 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi lepingus ettenähtud suuruses. Kostja vaidles viivitusintressi nõudele vastu põhjendusega, et kostja on nõude esitamisega põhjendamatult venitanud; viivise arveid kohtueelselt esitanud ei ole. Hagi alusena esitatud arved on muutunud sissenõutavaks ; maksetähtajad on saabunud .
järgi on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda viivise tasumist. Kooskõlas
§-ga 76 lg. 2, 101 lg. 3, 102, 108 ja 114 mõtte kohaselt peavad pooled kohustuse täitmisel takistuste ilmnemisel ja kohustuse rikkumise olemasolul kujunenud asjaoludest teineteist vastustikku teavitama ning osutama teineteisele kohustuse täitmiseks vajalikku abi. Võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Pooled on lepingu sõlmimisel muu hulgas kokku leppinud ka viivise tasumises ning arvelduste korras. Lepingu p.-st 5.9 tuleneb hageja õigus esitada kliendile arveid osutatud teenuste ja/või tasumisele kuuluvate muude maksete kohta; p. 5.10 järgi peab klient tegema makse arve alusel hiljemalt sellel märgitud maksetähtpäeval. Hageja ei kummutanud kostja väidet selles, et viivise tasumiseks arveid esitatud ei ole. Võlaõigusseadusest ja lepingust tuleneb võlgniku kohustus tasuda viivist võlausaldaja poolt nõude esitamisel; lepingus on pooled arvelduste korras selgelt märkinud, et mistahes makseid tehakse arvete alusel. Seega pole hageja viivise nõue lepingu kohaselt muutunud sissenõutavaks. kohtukulud Hageja on maksekorraldusega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 420 krooni ja õigusabi eest 219.54 krooni. Arvestades hagi osalist põhjendatust mõistab kohus kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg. 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja 320.00 krooni kohtkulude katteks. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS RS §-st 3; TsMS I §-st 60 lg. 1 ja TsMS §-st 230; 428 lg. 1 p. 3; 436; 438; 439; ja 441-442; TsÜS §-st 5 ning
§-st 3 p. 1; 76 lg. 1 ja 2; 101 lg. 1 p. 1 ja 6 ning lg. 3; 102, 108 ja 114 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt. Mõista OS AS kasuks välja 558.80 (viissada viiskümmend kaheksa) krooni, s.h. 238.80 krooni kohustuse täitmiseks ja 320.00 krooni kohtukulude katteks. Võtta vastu hageja loobumine hagist ja lõpetada menetlus AS hagis OS vastu 1 956.60 krooni väljamõistmises. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.