KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 08.06.2006.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number 2-05-962 (vana nr 2/31-2342/04) Kohtuasi AS hagi AS vastu võla ja viivise väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja - AS hageja seaduslik esindaja AK hageja nõustaja Renee Mahl Kostja - AS kostja lepinguline esindaja KM Kohtuistungi toimumise aeg 23.05.2006.a. Asja läbivaatamine Kohtuistungil Resolutsioon. Jätta rahuldamata AS hagi AS vastu võla 27.730.- krooni ja viivise 3942,87 krooni väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamine. Välja mõista AS-lt menetluskulu 175.riigituludesse. (ükssada seitsekümmend viis) krooni Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017) või arvelduskontole Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber
- Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
- kohtusse esitatud hagiavalduses palus AS välja mõista AS-ilt 28.766,90 krooni, millest põhivõlg moodustas 27.730.- krooni ja VÕS § 113 ja § 94 alusel väljaarvutatud viivis moodustas 1036,90 krooni. Kohtuistungil suurendas hageja viivise nõuet 3942,87 kroonini.
- Hageja põhjendab hagi järgmiste asjaoludega: sõlmisid pooled suulise kaubaveolepingu kaupade veoks . Kokkulepitu kohaselt pidi kostja hagejale osutatud teenuste eest maksma 27.730.- krooni; hageja täitis kostjaga sõlmitud veolepingu alltöövõtja OÜ kaudu esitades viimasele veotellimuslepingu, mille OÜ ka täitis. Hageja tasus OÜ-le arve veotellimuse teostamise eest summas 27.140.- krooni; esitas hageja kostjale veoarve summale 27.730.- krooni. Kostja esitatud arvet tasunud ei ole põhjendades arve mittemaksmist sellega, et temal oli sõlmitud veoleping OÜ-ga , mille alusel OÜ kaubaveo teostas. Hagejaga kostjal veolepingut sõlmitud ei olnud, mistõttu ei ole tal hageja ees ka võlga. Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on seisukohal, et ta ei võlgne hagejale ei põhivõlga ega ka viivist kuna ta ei ole hagejaga veolepingut sõlminud.
- Kostja väidetel sõlmis ta kaubaveolepingu kauba vedamiseks teostatud veo eest kostjale arve, mille kostja ka tasunud on. OÜ-ga . OÜ esitas
- Kostja väidetel informeeris OÜ kostjat lepingu täitmise käigus, et teostab vedu alltöövõtjaks oleva hageja kaudu, kellele paluti ka edastada andmed kauba asukoha kohta, mida kostja ka ekirjaga tegi . Kostjale on ka teada, et hagejal oli omakorda sõlmitud alltöövõtuleping tegeliku kauba vedajaga OÜ-ga , kuid kostja on seisukohal, et alltöövõtuleping OÜ ja hageja vahel ei too endaga kaasa lepingulisi kohustusi AS-le nagu hageja ekslikult leiab. Pealegi on hageja esitanud oma veolepingust tuleneva nõude ka OÜ vastu. Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus asub seisukohale, et vaidluse lahendamisel poolte vahel tuleb juhinduda Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioonist (edaspidi CMR), kuna selle artikli 1 lõike 1 kohaselt kohaldatakse konventsiooni igasuguse kauba autoveolepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooni osapool, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest. Pooled ei vaidle selle üle, et kaubaveo lepingu sisuks oli kauba vedamine tasu eest. Kuna Eesti suhtes jõustus CMR on täidetud kõik kolm tingimust konventsiooni kohaldamiseks. Pooled ei vaidle ka selle üle, et tegelikuks kauba vedajaks oli OÜ ning veo tellijaks oli AS . Seda kinnitavad ka kõik kohtule esitatud kauba saatedokumendid ehk veokirjad. 2
- Pooled vaidlevad aga selle üle kas AS tellis veo AS-lt ning kas hagejal on selle lepingu alusel õigus nõuda kostjalt veotasu maksmist või tellis AS veo OÜ-lt , kes omakorda sõlmis alltöövõtulepingu hagejaga ja see omakorda OÜ-ga . CMR art 4 kohaselt tõendatakse veolepingu olemasolu saatedokumendi koostamisega, kuid sama artikli teise lause kohaselt ei mõjuta saatedokumendi puudumine, ebaõigsus või kaotamine veolepingu olemasolu ega kehtivust, mille suhtes kohaldatakse konventsiooni sätteid. Hageja väidetel tõendab tema ja kostja vahel veolepingu sõlmimist AS IL e-kiri kostja töötajale UV, kauba saatedokument, saldokinnitus hageja arve AS-le , meeldetuletus arve tasumiseks ja kostja vastus sellele ning lisaks sellele ka hageja veotellimus-leping OÜ-ga ning viimase poolt esitatud arve hagejale ja maksekorraldus mis tõendab selle maksmist. Lisaks sellele tõendab hagi hageja seadusliku esindaja vande all antud seletus ja tunnistajate ütlused. Kostja soovis oma vastuväiteid hagile tõendada AS ja OÜ vahel sõlmitud veotellimuse lepinguga, OÜ poolt AS-le esitatud arvega, hageja poolt kostjale saadetud saldokinnitusega ning kohtu abil OÜ pankrotihaldurilt välja nõutud dokumentaalsete tõendite - AS arvega OÜle rahvusvahelise veo eest ., rahvusvahelise kaubaveo saatelehtedega, ülevaatega OÜ maksmata arvetest, mille kohaselt on viimasel tasumata ka arve OÜ-le summas 27.730.- krooni.
- Kohus, uurinud kõiki kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, ära kuulanud hageja seadusliku esindaja seletuse ja tunnistajate ütlused ning hinnanud kõiki kohtu käsutuses olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
- Kohus on seisukohale, et kohtu käsutuses olev dokumentaalne tõend - OÜ ja AS vahel sõlmitud veotellimus-leping tõendab, et AS tellis rahvusvahelise kauba veo marsruudil . OÜ-lt . Nimetatud lepingu sõlmimist kinnitas ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja IL, kes AS esindajana lepingu ka allkirjastanud on. Seda, et nimetatud leping oli sõlmitud OÜ ja AS vahel kinnitavad lisaks eelpooltoodule ka OÜ poolt AS-le esitatud arve ja ka maksekorraldus selle arve tasumise kohta ..
- Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et kostja oli sõlminud veolepingu OÜ-ga kauba veoks , puudus tal vajadus sõlmida veoleping hagejaga sama kauba veoks samast kohast . Kohus leiab, et ka kohtuistungil uuritud tõendid ei kinnita hageja väidet tema ja kostja vahel veolepingu sõlmimisest. Nii ei tõenda veolepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel IL poolt UV saadetud e-kiri, kuna nimetatu e-kirjas teatab kostja töötaja vaid hageja töötajale kauba laadimise andmed, s.o. kuskohast tuleb kaup peale võtta Saksamaal ning millal tuleb seda teha ja kuhu tuleb kaup viia. Kohus on seisukohal, et nimetatud e-kirja ei saa käsitleda kui AS poolt tehtud tahteavaldust lepingu sõlmimiseks AS-ga, mis tooks endaga kaasa õiguslikud tagajärjed kostjale hageja ees nagu hageja ekslikult leiab. Tunnistaja IL ütluste kohaselt palus OÜ kellega oli sõlmitud veoleping, teatada AS-l kauba laadimise koht otse hagejale, mida IL e-kirja saatmisega tegigi. Kohus on seisukohal, et ka kauba saateleht ei tõenda lepingu sõlmimist poolte vahel. Saatelehe kohaselt on kauba saaja AS ja kauba vedaja OÜ . Ka arve esitamine hageja poolt kostjale, mis hageja seadusliku esindaja AK vande all antud ütluste kohaselt esitati kõigepealt ekslikult OÜ-le , siis OÜ-le ja lõpuks OÜ-le , ei tähenda veel, et poolte vahel oleks sõlmitud veoleping ja kostja peaks tasuma talle esitatud arve. Nimetatu kinnitab hoopis, et hageja ei teadnud isegi kellega tal veoleping sõlmitud oli. Kohus on seisukohal, et ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja UV ütlused ei tõenda poolte vahel veolepingu sõlmimist ning need on ka vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Tunnistaja väidete kohaselt tellis IL kõigepealt AS-lt veo e-kirjaga ja teise e-kirjaga täpsustas kus toimub kauba laadimine. Hageja on esitanud kohtule vaid laadimist täpsustava e-kirja, teist e-kirja esitatud ei ole. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja UV ei mäletanud kohtuistungil kas ja kuidas lepiti kokku veo tasu osas, kuid arvas, et ilmselt lepiti see kokku telefoni teel ja ta tegi sellekohase märke omale arvutisse. 3 Kohus on seisukohal, et ka poolte poolt kohtule esitatud saldokinnitused ei tõenda veolepingu sõlmimist poolte vahel. Pealegi esitas hageja esialgu, s.o. kostjale saldokinnituse, mis kajastas kostja võlga hagejale vaid summas 7080.- krooni. Kostja kinnitas selle saldo õigsust. on aga hageja esitanud kostjale uue saldokinnituse ning sinna on kantud ka käesoleva hagi aluseks olev väidetav võlg. Sellele võlale vaidles AS vastu.
- Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõendid - veotellimus-leping hageja ja OÜ vahel ning OÜ arve hagejale ja makskorraldus, mis kinnitab selle arve maksmist, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tõenduslikku tähendust. Kohtukulud. 12.. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata jäävad hageja kohtukulud kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 alusel hageja enda kanda. Kostja hagejalt kohtukulude väljamõistmiseks taotlust ei esitanud. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 175,00 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk postikulus. Kohtunik: 4