HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-5995 (endine nr 2/19-6433/05) Otsuse kuupäev 17.oktoober 2006 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi AS hagi TE v

, mille alusel AS väljastas kostjale kasutamiseks rahvusvahelise krediitkaardi numbriga kasutuslimiidiga 10 000 krooni.

§ 11

p 3 alusel kehtis kostjale väljastatud krediitkaart 12 kuud alates selle väljastamisest, antud juhul oli kaardi kehtivuse lõpptähtajaks Tulenevalt poolte vahel sõlmitud

§ 4

p 2, oli kaardi kasutuslimiit summa, mille ulatuses kostja võis krediitkaarti kasutada kuu jooksul. 2.

§ 7

p 1 järgi kohustus hageja kliendi poolt kaardi kasutamisest tulenevad nõuded koheselt tasuma, sama paragrahvi punkt 2 järgi kohustus kostja tasuma nimetatud hageja poolt tasutud summad omakorda hagejale hageja poolt fikseeritud kuupäeval, punkt 3 kohaselt arvestab hageja nõuete summa maha kostja krediitkaardiga seotud arvelduskontolt. Kostja ületas temale määratud kuu krediidilimiiti ning krediitkaardi tähtaja lõppemisel moodustas kostja

st tulenev põhivõlgnevus hageja ees 17 366,53 krooni.

1. Hageja on hinnakirjast tulenevalt arvestanud kostjale viiviseid kokku summas 16 657,34 krooni. Tuginedes TsK § 173 lg 1, § 174 § 191 lg 1 palub hageja kostjalt välja mõista kokku 34 023, 87 krooni, millest põhivõlg on 17 366,53 krooni ja viivis 16 657,34 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja seisukoht.
2. Kostja hagi ei tunnista, väidab, et on tagastanud kogu kasutatud raha. Kui AS saatis kostjale meeldetuletuse, et tema võlgnevus panga ees on 10 000 krooni, siis oli see juhtum kostjale nii ebameeldiv, et ta lõpetas krediitkaardi kasutamise. Pangaautomaadi tšekist nähtub, et kostjal puudub võlg hageja ees. Samuti leiab kostja, et viivisenõue on põhjendamatu, tuginedes pangaautomaaditšekile ei olnud kostja võlast teadlik, hageja aga enne kostjale mingit nõuet ei esitanud. Hageja on ise viivitanud võla sissenõudmisega. Kohtu järeldused.
3. Kohus, arutanud asja kohtuistungil ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne , asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Sama seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne , kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust.
4. TsK § 173 lg. 1 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või

sätetele. 02.04.1998 poolte vahel sõlmitud rahvusvahelise krediitkaardi

järgi andis pank kostjale võimaluse kasutada kalendrikuu jooksul oma kontot 10 000 krooni võrra suuremas summas kui kontol raha oli. Kuigi antud suhte puhul ei ole otseselt tegemist

sõlmimise ajal kehtinud TsK § 272 lg 2 järgse raha üleandmisega, kuid suhte laenuiseloomu arvestades tuleb sellele kohaldada laenu kohta käivaid sätteid. Hageja poolt esitatud võlgnevuse arvestuse kohaselt on kostja kasutanud pangakrediiti alates kokku summas 20 314,32 krooni. Nimetatud summast on tagastatud 2 947,79 krooni, mida kajastab ka TE arvelduskonto väljavõte. Kuigi kostja väidab, et ta on võla tasunud, ei nähtu see Hansapanga poolt esitatud kostja arvelduskonto väljavõttest. 7. Mis puutub pangaautomaadi tšekil märgitud null kontojääki, siis põhjendab hageja seda sellega, et enne 30 päeva möödumist tehingu tegemisest (raha kasutamist) võlg arvelduskontol ei kajastu. Vastavalt

tingimustele on kliendil tehingu eest tasumiseks aega 30 päeva. Võlgnevuse arvestusest nähtub, et enne tehingu tegemist oli kostja arvelduskonto jääk null. Pangaautomaadi tšekk on väljastatud , mil tehingu tegemisest oli möödunud vähem kui 30 päeva, millega on seletatav ka asjaolu, et pangaautomaadist väljastatud tšekil ei kajastunud kostja võlg. Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja võlg hageja ees on tõendatud summas 17 366,53 krooni ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. 8. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (viiviseks) seaduse või

ga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral.

§ 7

p 4 järgi, kui kostja arvelduskontol ei ole maksetähtpäeval kogu hagejale maksmisele kuuluvat summat hakkab hageja arvestama viivist vastavalt kehtivale hinnakirjale. Panga hinnakirja kohaselt on viivis 0,2 % päevas.

1. Kohus asub seisukohale, et hageja käitumine viivisenõude esitamisel ei ole kooskõlas hea usu põhimõtetega. Hageja, olles oma nõudeõigusest kostja vastu teadlik ei kasutanud seda mõistliku aja jooksul, vaid esitas nõude rohkem kui kuue aasta möödudes. Võlateatis oli Hansapanga poolt kostjale saadetud . Arvestades hageja käitumist ja pangaautomaadist väljastatud tšekil olevat informatsiooni arvelduskonto jäägi kohta, võis kostja mõistliku isikuna eeldada, et nõuet või vähemalt viivisenõuet tema vastu ei esitata ka tulevikus. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja õigused viivise nõudes lõppenuks, sest hageja ei ole pikema aja (kuue aasta jooksul) oma õigust kasutanud, kuigi tal oli selleks võimalus ja kostja poolel tekkis õigustatud usaldus, et seda õigust ei kasutata.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kohtukulud, so riigilõiv summas 1 400 krooni ja tasu õigusabi eest vastavalt TsMS § 61 lg. 1 p. 1, summas 868,30 krooni. Koidula Laurisaar kohtunik