) § 413 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on istungi aja teatavaks teinud, jätab kohtusse tulemata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused lepingust. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi lepingus ettenähtud suuruses. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel lepingul põhinev võlasuhe. Kostja on tarbinud hageja poolt osutatud teenuseid, jättes selle eest osaliselt tasumata. Hageja on arvestanud kostjale teenuste osutamisest tuleneva võlgnevuse, mille olemasolu ja suurust ei ole kostja vaidlustanud. Kostja ei esitanud vastuväiteid viivitusintressi alusele ega arvestusele. Seega on hageja nõue hagis märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. Hageja poolt 22. märtsi 2006.a maksekorraldusega tasutud riigilõiv 350 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 ja 2 alusel. Apellatsioonkaebus Apellant palub muuta maakohtu otsuse ning vastustajalt täiendavalt välja mõista 1778,14 krooni hageja õigusabikulude katteks.
lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
Samuti tuleb hüvitada kohtuvälised kulud, milleks on ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidukulud. Hagiavalduses palus apellant muuhulgas esitada kohtul ka menetluskulude jaotus. Maakohus on kostjalt välja mõistnud kohtukulude katteks riigilõivu, kuid ei ole võtnud seisukohta hageja õigusabikulude osas.
lõike 1 kohaselt võib menetluskulude rahalist kindlaksmääramist nõuda asja lahendanud esimese astme kohtu lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Selline võimalus apellandil aga puudub, sest maakohus on otsuses asunud seisukohale, et kohtukulude katteks tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 350 krooni. Vastustaja seisukoht Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht 3 Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada täielikult
lg 1 p 3 alusel ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kuivõrd ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Kolleegium leiab, et maakohus on asja tagaseljaotsusega (tl 75-76) lahendades rikkunud protsessiõigusnormi.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
Maakohus on teinud otsuse kostja kahjuks ning kostjalt välja mõistnud kohtukulude katteks hageja poolt tasutud riigilõivu. Maakohus ei ole otsuses võtnud seisukohta hageja õigusabikulude (
p 1) osas, kuigi hageja taotles juba hagiavalduses menetluskulude jaotuse esitamist. Seega kuni menetluskulude jaotuse esitamiseni puudub hagejal võimalus esitada avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
lg 2 kohaselt kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul vastavalt
lõikele 1 esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel.
Apellandi menetluskulud apellatsioonkaebuse esitamise seisuga on riigilõiv 350 krooni ja 1778,14 krooni õigusabikulu. U. Reinola G.Kivinurm M.Merimaa
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.