2-06-22115/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht

1. aprill 2007.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-06-22115 Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja L L Asjast puudutatud isikud: N M ja tema esindaja vandeadvokaadi vanemabi I B VMRMVL Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus Linnavalitsus , volitatud esindaja S T L L avaldus eestkoste seadmiseks N M üle Narva Kohtuistungi toimumise aeg 20.03.2007.a. Istungil osalenud isikud Avaldaja L L Asjast puudutatud isikud: N M esindaja I B, V M ja Narva linna Sotsiaalabiameti esindaja S T Resolutsioon
2. Avaldus rahuldada.
3. Seada N M üle piiratud teovõime tõttu eestkoste kuni
4. aprillini 2010.a ning määrata tema eestkostjaks L L, kellele anda esindusõigus eestkostetava N M suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
5. N M ei või iseseisvalt teha tehinguid ning kohus tunnistab ta ühtlasi valimisõiguse tähenduses teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab N M hääleõiguse.
6. Teha L L ülesandeks hoolitseda N M ja tema ülapidamise eest ning lähtuda oma tegevuses eestkostetava huvidest, samuti anda eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta ja eestkostetava vara valitsemise kohta esitada eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande. Edasikaebamise kord Eestkostja määramise peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 10 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Asjaolud 22.08.2006.a kohtule esitatud avalduse kohaselt põeb avaldaja tütar N M alkohoolset amnestilist sündroomi. Haiguse tõttu temal on häiritud liikumisfunktsioonid – tema ei saa teiste isikute abita iseseisvalt pesta, liikuda, väljuda tänavale. Tema ei saa iseseisvalt enda eest hoolitseda, valmistada toitu, pesta, koristada. Ta ei ole suuteline adekvaatselt hindama reaalsed sündmusi, temal esinevad sagedased mälulüngad. Alates 2006.a tütar alaliselt elab avaldajaga ja tema abikaasaga. Avaldaja palub määrata teda N M eestkostjaks tähtajaga kolm aastat. 1 Kohus määras kohtupsühhiaatriaekspertiisi, kuna puudusid andmed isiku vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire kohta. N M psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks teostati 15.01.2006.a SA Narva Haigla ekspertarstide poolt ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Kohus küsis lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 523 Narva linna Sotsiaalabiameti arvamust, kes ei vaielnud vastu L L eestkostjaks määramisele N M. Narva linna sotsiaalabiamet on arvamusel, et N.M on vaja keelata teha kõik tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta ja määrata piiratud töövõimega N. M eestkostja L. L kolmeks aastaks. N.M huvide kaitseks ning tema vara haldamiseks andis L.L oma nõusoleku. Oma nõusoleku L.L eestkostjaks määramiseks N M on andnud samuti N. M poeg V M ja L.L abikaasa V L. Kohtuistung Kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde. Eestkostetava esindaja, puudutatud isik ja Narva linna Sotsiaalabiameti esindaja toetasid avaldust ja paluvad määrata N M eestkostjaks L L. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja, eestkostetava esindaja ja puudutatud isiku seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 4 (tl 46-48) nähtub, et N M kannatab alkohoolse amnestilise sündroomi alla. Peale selle esineb tal ka alkohoolne polüneuropaatia (jalgade nõrkus). N M psüühiline seisund ei võimalda tal adekvaatselt aru saada oma tegude tähendusest ning neid juhtida. Ta pole suuteline eseseisvalt oma elu korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Tema suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine, kes peab aitama tal toime tulla igapäevaeluga (pesemine, koristamine, poes käimine, söögi tegemine, rahaga ümberkäimine jne) tegema tema eest tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Esialgu vajab ta eeskostet 5 aastat ja peale selle vajab ta uuesti psüühilise seisundi hindamist. TsMS § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. L L on andnud oma nõusoleku eestkostjaks määramise kohta. Ekspertiisi akti kohaselt ei võimalda N M vaimne seisund teda kohtuistungil ära kuulata, seega ei ole N M ilmselt võimeline oma tahet avaldama. TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus määrab N M eestkostjaks L L kuni 02.04.2010.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. N M tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja 2 nõusolekuta. Eelpooltoodu alusel, PkS § 101 lg 1 ja 2 ning juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 532 lg 1 ja 3, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 3