2-06-34843/14

Tsiviilasi nr 2-06-34843 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2007, Tartu kohtumaja Tsiviilasi T.K. ja G.T. avaldus põlvnemise tuvastamiseks A.F. pärast tema surma Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg avaldajad: • T.K. • G.T. • avaldajate lepinguline esindaja v. adv Ann Saar puudutatud isikud: • V.O. • A.F. • A.A. 13.02.2007 Protokollija kohtuistungisekretär Margit Mägi RESOLUTSIOON
2. Tuvastada, et T.K. ja G.T. põlvnevad A.F.
3. Jätta menetluskulud T.K. ja G.T. kanda solidaarselt.
4. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.
5. Määrus jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega.
6. Saata määrus pärast selle jõustumist Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates (TsMS § 583, § 660 lg 3, § 661 lg 1, 2). AVALDUSE SISU Avaldajad põlvnevad väidetavalt A.F., kes käitus oma eluajal avaldajate suhtes isana ning toetas neid kooselu ajal materiaalselt. A. F kõnetas avaldajaid oma tütardena ega eitanud oma isadust nende ees kunagi. Avaldajate vanemad A.A. ja A.F. elasid sõbralikult ja ei pidanud dokumentide vormistamist oluliseks. Avaldajate ema on neile öelnud, et abiellumine jäi vormistamata ka seetõttu, et naine oli A. F tunduvalt vanem ning kartis kuulujutte ja kaaskodanike hukkamõistu. 24.03.
7. a sündis G.T. ja 11.01.
8. a T.K.. Sünnitunnistustel puuduvad kanded isa kohta. Avaldajad ei pidanud vajalikuks vormistada dokumente isaduse kohta – isa hoolitses oma laste eest ning vormistamine ei tundunud oluline.
9. aastatel tekkis avaldajate perekonnas palju majanduslikke ja psühholoogilisi muresid. Ema haigestus ja isa jättis perekonnamured tahaplaanile, tal tekkisid ema kõrvale teised naistuttavad. Seega jäi põlvnemise küsimuse lahendamine kõrvaliseks. Avaldajate sünnitunnistustel puudub kuni käesoleva ajani kanne isa kohta. Avaldajate väidetav isa, A.F., suri 24.05.
10. a. T.K. ja G.T. paluvad kohtul tuvastada, et nad põlvnevad A.F.. KOHTUISTUNG Istungil kuulati üle tunnistaja V.M., kellele A.F. oli onu, tema isa vend. Tunnistaja rääkis, et A.F. nimetas avaldajaid oma tütardeks ning nad elasid koos ja käisid koos väljasõitudel. Tunnistaja sõnul käis T.K. ka ajal, kui A. F elas teise naisega, oma isa vaatamas; G.T. elas Tallinnas ja käis ilmselt harva. A. F oli väidetavalt koos A.A. ga mõlema avaldaja pulmas (ka tunnistaja viibis seal) ning neid koheldi kui isa ja ema. Tunnistaja E.D., kelle mehe vend oli A.F. seletas, et A.F. ja A.A. elasid koos nagu mee ja naine. Neil olid lapsed T ja G. Tunnistaja teab seda, kuna elati ühes majas ja mehed olid omavahel vennad. Tunnistaja on viibinud mõlema lapse pulmas, kus olid ka A.F. ja A.A. . A.F. oli pulmas, kui pruudi isa. Kui A.F. leidis endale teise naise, V.O., siis ta tütardega suhtles edasi, käis külas. Oma laste ees A.F. tunnistas, et need on tema lapsed. Tütred hoolitsesid isa eest hästi, eriti T, G käis harva, sest ta elas Tallinnas. Tunnistajana kuulati üle ka N.F., A. F vennatütar. Tunnistaja kõneles, et A. F ja A. A elasid koos ning neil oli kaks tütart. Ka pärast A. A juures lahkumist tunnistas A. F tunnistaja väitel, et avaldajad on tema tütred. Avaldajad jäid istungil varasemate seisukohtade juurde ja palusid kohtul tuvastada, et nad põlvnevad A.F.. Puudutatud isik V.O. vaidles avaldajatele vastu. Ta ütleb, et kui tema abiellus A.F., siis keegi ei öelnud talle, et mehel oli enne olnud naine ja lapsed. Arusaamatuks jääb, et miks A.F. eluajal ei tuvastatud isadust. Kui T ja G on tütred, miks nad isa siis ei aidanud kunagi, teades, et isa on II grupi invaliid. G.T. suhtes teadis V.O, et ta on tädi S. tütar. KOHTU SEISUKOHT TsMS § 579 lg 1 kohaselt lahendab kohus põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud, üksnes avalduse alusel. PkS § 42 lg 1 sätestab, et kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. T.K. ja G.T. paluvad tuvastada enda põlvnemise A.F. Mõlema avaldaja sünnitunnistustel (tl 9— 10) puuduvad kanded isa kohta, emana on sünnitunnistustesse kantud A.A. . Tartu Maavalitsuse tõendist (tl 8) nähtuvalt suri A.F. 24.05.2006 Tartus, surmaakti nr 551 koostas Tartu Maavalitsus 26.05.
11. Vastavalt PkS § 42 lg-le 2 tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. PkS § 38 lg 3 kohaselt põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. Kõik tunnistajad (E.K. (tl 30), V.M. (tl 50), E.D. (tl 51) ja N.F. (tl 52)) ütlesid, et A.F. on T.K. tutvustanud oma tütrena. Sama kinnitasid G.T. kohta tunnistajad V.M., E.D. ja N.F.. Molekulaargeneetilise ekspertiisi (tl 36—37) kohaselt on 4,7 * 1011 korda tõenäolisem, et G.T. ja T.K. põlvnevad samast isast kui et nad ei põlvne samast isast (tõepärasuste suhe – ingl k LR – likelihood ratio). Avaldajate esitatud fotodelt (tl 38—43) nähtub, et A.F. ja A.A. on mõlema avaldaja pulmas olnud koos ning neid on koheldud kui pruutide ema ja isa, lisaks on nad fotodel 10 ja 11 jäädvustatud koos väikese lapsega. Pulmas tehtud fotode kohta on seletusi andnud ka 2 tunnistaja E.D., kes viibis ka ise mõlema avaldaja pulmas ning kinnitas, et piltidel olid A. F ja A. A ja nad käitusid ning neid tunnustati pulmades pruutide vanematena.
12. märtsil 2007 toimunud ärakuulamisel (protokoll tl 67—68) ütles puudutatud isik A.A. , et ta ei registreerinud oma abielu A.F., sest ta oli mehest kaheksa aastat vanem ja tal oli häbi. Laste sündide registreerimise ajal mees väidetavalt töötas kogu aeg, seetõttu ei olnud võimalik isa nime sünnitunnistustesse kirjutada (mees pidanuks kaasas olema). A. A sõnutsi on A. F alati öelnud, et ta ei loobu lastest. Koos elasid nad
13. aastani, mil A. A sattus infarktiga haiglasse – pärast seda hakkas mees käima tema ja teise naise vahet. A. A sõnul said tütred isaga hästi läbi ja mees käis neil iga nädal külas. A. A kinnitas, et avaldajad on A. F tütred, samuti, et V. O teadis, et ka Galina on A. F tütar. Kohus leiab, et arvestades eeltoodut on tõendatud, et nii T.K. kui ka G.T. põlvnevad A.F. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta avaldajate kanda solidaarselt. Kohtunik 3