MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Silvia Truman ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht
- märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-1290 Haldusasi K.T kaebus Loksa Linnavolikogu
- detsembri
- a otsuse tühistamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks summas 42 000 kr Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
- jaanuari
- a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Loksa Linnavolikogu määruskaebus Menetlusosalised Kaebaja K.T Vastustaja Loksa Linnavolikogu RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- jaanuari
- a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- K. T esitas
- detsembril 2005 kaebuse Loksa Linnavolikogu
- detsembri
- a istungi protokollis nr 26 päevakorrapunkti nr 5 all märgitud otsuse tühistamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks summas 42 000 kr.
- detsembril 2006 esitas kaebaja avalduse kaebusest loobumiseks seoses sellega, et Loksa linna ja kaebaja vahel on sõlmitud kohtuväline kokkulepe. Halduskohus väljastas
- jaanuaril 2007 Loksa Linnavolikogule nõude kaebusest loobumise avaldusele vastamiseks. Väljastusteate kohaselt on linnavolikogu teate kätte saanud 8 jaanuaril
- jaanuaril 2007 teatas vastustaja kohtule, et ta nõustub menetluse lõpetamisega ja et vastustajal kohtukulude nõuet ei ole. Vastustaja seisukoha allkirjastas R. H.
- Tallinna Halduskohtu
- jaanuari
- a määrusega lõpetati asja menetlus (p 1) ja jäeti menetluskulud poolte kanda (p 2). Halduskohus märkis, et talle teadaolevalt on Loksa Linnavolikogu esimeheks O. G, kuid viimane ei ole kohtunõudele kaebusest loobumise avalduse ja kohtukulude kohta vastanud. Kuna väljastusteade on allkirjastatud, tuleb kohtunõue lugeda kättetoimetatuks. Kohtul puudub vajadus käesolevas asjas Loksa linna esindamise küsimuse lahendamiseks, kuna kohus ei ole tuvastanud takistusi kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmiseks. 3-05-1290 ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- Loksa Linnavolikogu
- jaanuari
- a määruskaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu
- jaanuari
- a määruse p 2 ja teha selles osas uus määrus, mõistes Loksa linna kohtukulud välja kaebajalt. Määruse kohaselt ei ole teadmata põhjusel kohtunõuet väljastatud vastustaja lepingulisele esindajale Raul Sillandile (OÜ TS Õigus- ja Inkassobüroo). Vastustaja esindaja O. G ei ole saanud kohtunõuet ja ei olnud sellest teadlik. Seega puudus tal võimalus vastata kohtunõudele kohtu poolt määratud tähtajaks. Väljastusteatel ei ole O. G allkirja. Loksa postkontori
- jaanuari
- a seletuse kohaselt on väljastusteatel R.K allkiri. O. G sai kohtunõudest teada
- jaanuaril
- Menetluse võib asjas lõpetada, kuid Loksa linna kohtukulud peab kandma kaebaja. Vastustaja kohtukulud on 8968 kr. O. G poolt vastustaja esindajana
- veebruaril 2007 esitatud täiendava seletuse kohaselt puudub Loksa Linnavolikogus posti vastuvõtmise kord. R. K on Loksa Linnavalitsuse linnasekretäri asetäitja ja registripidaja. Tema pädevusse ei kuulu volikogu liikmete ja volikogu esimehele adresseeritud kirjade vastuvõtmine. Vastavalt volikogus kujunenud korrale võtab tähitud kirja vastu isik, kellele see on adresseeritud. Kui isikut ei ole kohal, siis jäetakse talle teatis kirja saabumise kohta ja kiri väljastatakse postkontoris.
- K. T vastuses palutakse määruskaebus tagasi lükata, kuna tegemist ei ole vastustaja esindajaga.
- Tallinna Halduskohtu
- veebruari
- a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja edastati see lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. R. H poolt vastustaja esindajana
- veebruaril 2007 Tallinna Halduskohtule esitatud avalduses palutakse kõik „O. G poolt Loksa linna nimel esitatud Tallinna Halduskohtu menetluses olevad kohtuasjad lõpetada“.
- veebruaril 2007 esitas O. G linnavolikogu nimel määruskaebuse täienduse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Vastustaja
- veebruari
- a avaldus tuleb käesolevas asjas jätta tähelepanuta. Seda ei saa käsitada määruskaebusest loobumise avaldusena. Määruskaebusest loobumise avaldus tuleb esitada selgesõnaliselt ja konkreetses asjas. Tähelepanuta tuleb jätta ka
- veebruaril 2007 esitatud määruskaebuse täiendus. O. G ei olnud selle esitamise ajal enam vastustaja seaduslik esindaja, sest talle kui volikogu esimehele avaldati
- veebruari
- a otsusega nr 9 umbusaldust ja see volikogu otsus on kehtiv. Otsust ei ole käesoleva ajani kehtetuks tunnistatud ega selle kehtivust peatatud. Istungi kokkukutsumisel ja juhatamisel tehtud vead ei tähenda, et volikogu istungit poleks toimunud või et umbusaldust poleks avaldanud volikogu. Seega ei ole umbusaluse avaldamise otsus tühine haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 p 3 kohaselt. Ka ei ole otsus tühine muudel samas lõikes sätestatud alustel. Umbusalduse avaldamise õiguslikud tagajärjed on selged. Lisaks sellele märgib ringkonnakohus, et tulenevalt õiguskindluse ja õigusselguse tagamise vajadusest saab tühine olla vaid ilmselgelt õigusvastane haldusakt (Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohad haldusasjades nr 3-3-1-21-03, p 13; 3-3-1-32-03, p 19; 3-3-1-36-05, p 8). Käesoleval juhul on menetlusnormide rikkumine istungi läbiviimisel vaieldav. Hilisem umbusaldus ei takista varem esitatud määruskaebuse läbivaatamist.
- Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustajale on kohtunõue seaduslikult kätte toimetatud. Vastustajaks ei ole käesolevas asjas O. G, vaid linnavolikogu. Vastavalt TsMS § 319 2
(3)3-05-1290 teisele lausele eeldatakse, et dokumendi saaja nimel dokumente tavaliselt vastuvõtval isikul on menetlusdokumendi vastuvõtmise õigus. Kohtunõue anti käesoleval juhul üle linnavolikogu aadressil linna ametnikule. Vastustaja kui avalikku võimu teostava asutuse ülesanne on organiseerida enda aadressil kohtudokumentide vastuvõtmine selliselt, et ametnikud edastaksid need volikogu esindamiseks volitatud isikuteni. Postitöötajal ja halduskohtul oli alus eeldada, et linnavolikogu aadressil töötav ja volikogule saadetud dokumendi vastu võtnud linna ametnik oli volitatud posti haldusorgani nimel vastu võtma. 8. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ka sel põhjusel, et kohtunõude mittejõudmine vastustaja seadusliku esindajani ei saanud mõjutada vaidlustatud määruse sisu. Kui vastustaja menetluskulu väljamõistmise nõue oleks esitatud õigeaegselt, tulnuks see jätta rahuldamata, sest vastustaja esindaja kulus seisnev menetluskulu ei olnud põhjendatud (HKMS § 93 lg 5). Käesolevas asjas oli tegemist teenistusliku vaidlusega ning selles peab haldusorgan suutma end esindada iseseisvalt. Kui asutus peab otstarbekaks säästa vahendeid avalikus teenistuses töötavate juristide arvelt, ei tohi see kitsendada isiku kaebeõigust. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 3
(3)