3-05-1347/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-1347 Haldusasi S.R kaebus Murru Vangla direktori 24. novembri 2005. a käskkirja nr 1540-dm tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 4. aprilli 2006. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus S.R apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 7. märts 2007 Menetlusosalised Kaebaja S.R Vastustaja Murru Vangla RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 4. aprilli 2006. a otsus. 3. Rahuldada kaebus ja tühistada Murru Vangla direktori 24. novembri 2005. a käskkiri nr 1540-dm. 4. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 7100 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 22. märtsil 2007. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Murru Vangla valvuri ettekande kohaselt leiti 16. oktoobril 2005 S.R läbiotsimisel tema parema jala sokist mobiiltelefon Nokia 3310, mis võeti ära. Kinnipeetav keeldus seletuskirja kirjutamisest. 2. novembril 2005 teavitati kinnipeetavat algatatud distsiplinaarmenetlusest ja anti võimalus esitada arvamus. S. R esitas seletuskirja, milles eitas distsipliinirikkumist, ning selgitas, et kambris asunud telefon kuulus kambrikaaslasele ega olnud töökorras. Puudus SIMkaart ja laadija. Murru Vangla direktori 24. novembri 2005. a käskkirjaga nr 1540-dm määrati S. Rile vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumise eest karistuseks ühe pikaajalise kokkusaamise keeld. 3-05-1347 2. S. R esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse käskkirja tühistamiseks. 3. Tallinna Halduskohtu 4. aprilli 2006. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt:

1. a)Vangla sisekorraeeskirjade § 58 kohaselt ei ole vanglas lubatud mobiiltelefoni omada. Kaebajale oli arusaadav, et keelatud eseme hoidmisega rikkus ta vangla sisekorraeeskirja. Kinnipeetav võib kasutada vaid vangla tehnilisi sidevahendeid. Seega ei ole väide, et telefon ei olnud töökorras, asjakohane. Distsiplinaarmenetluse käigus koostati protokoll, millele lisati valvuri ettekanne ja isiku läbiotsimise akt. Asjaolu, et distsiplinaarmenetluse protokollis on märge kaebaja seletuse puudumise kohta, ehkki S. R andis menetluse käigus seletuse, samuti teiste tõendite märkimata jätmine ei tähenda distsiplinaarkaristuse määramise alusetust. Isiku läbiotsimise akti kaebuse esitajale ei tutvustatud, kuid see ei välista akti kasutamist asjas tõendina ja aktile kui tõendile hinnangu andmist.
2. b)Tunnistajate kohtuistungil antud ütlused ei ole vastuolulised. Tunnistajatena ülekuulatud kinnipeetavate ütlused ei kinnita kaebuse väidet selle kohta, et läbiotsimist teostas vaid üks vanglaametnik. Tunnistajate ütlused ei kinnita, et kaebaja juurest midagi ei leitud. Tunnistajate seletused esitas S. R alles koos kaebusega.
3. c)Läbiotsimise akti kaebajale allkirjastamiseks esitatud ei ole, kuid kinnipeetaval oli võimalus anda seletusi. Kirjalikust seletusest nähtuvalt oli kaebuse esitaja teadlik temale süüks pandava rikkumise asjaoludest ja tal oli võimalik esitada vastuväiteid. Kaevatav käskkiri on põhjendatud määral, mis võimaldas kohtul ja kaebajal kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel see anti. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. S. Ri apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt:
4. a)Distsiplinaarmenetlus toimus kaebaja suhtes tagaselja, kõiki distsiplinaarmenetluse norme rikkudes. Rikkumisi ei saa kompenseerida kohtumenetluses. Kaebajalt koheselt seletust ei nõutud ja tunnistajaid üle ei kuulatud. Kohtus tunnistajatena üle kuulatud valvurite puhul ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et nad on olukorras, kus tagantjärele tuleb tunnistada enda seaduserikkumisi. Seetõttu on ütlused, mitu inimest viibis läbiotsimise juures ning kas kinnipeetavad olid ruumis, vastuolulised. Seega kinnitavad tunnistused kaebaja seletust, et läbiotsimisel temalt midagi ära ei võetud ja kohest seletust ei nõutud. Kaebaja sai teada süüdistusest alles 18 päeva hiljem, s.o 2. novembril 2005. a teatisest. Teatises ei avaldatud, kes ja kustkohast telefoni leidis. Protokoll ja läbiotsimisakt avaldati alles kaebusele esitatud vastuses. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel rikuti VangS § 64 lg 2, vangla sisekorraeeskirjade § 97 lg 2 p 2 ja p 6 ning § 98 p 1 ja p 3, jättes isiku koheselt distsiplinaarmenetlusest informeerimata, isikult kohese seletuse võtmata, tunnistajad üle kuulamata, distsiplinaarmenetluse materjalid kaebajale tutvustamata ja dokumendid nõuetekohaselt vormistamata. Alles pärast vaidlustatud käskkirja tutvustamist sai kaebaja aru, milles teda süüdistatakse. Distsiplinaarmenetluse karistusotsust ei saa hinnata lahus menetluse protokollist ja selle kohustuslikest lisadest, mis moodustavad käskkirjaga ühtse terviku.
5. b)Menetlus- ja vormivead distsiplinaarmenetluse toimingute tegemisel võivad mõjutada asjas tehtud otsust ning hilisem distsiplinaarjuurdluse läbiviimine halduskohtumenetluse staadiumis ei ole kooskõlas halduskohtu eesmärgiga teostada õiguslikku kontrolli täitevorganite otsuste üle. Tähelepanuta jäeti vastuolud tunnistajate ütlustes. 5. Murru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. 2