§-dega 29, 61 palub hageja lahutada poolte abielu, jätta talle abielujärgne perekonnanimi, mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis 2 lapse ülalpidamiseks alates 01.06.2005 igakuiselt summas 1000 krooni igale lapsele. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja jättis hagile vastamata. Hagimaterjalid koos vastuse esitamise nõudega sai kostja isiklikult kätte. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete ja nende põhjenduste juurde, täpsustades, et kuna vanem tütar lõpetas juba kutsekooli, ei soovi hageja tema peale elatist välja mõista. Alates 23.12.2005 elavad pooled erinevatel aadressidel. Alates 2005.a juunist elasid pooled ühes korteris, kuid erinevates tubades nagu naabrid, sellest ajast lõppesid abielulised ja majanduslikud suhted. Hageja leiab, et perekonna ei saa säilitada ja palub abielu lahutada. Kohtukulud välja mõistmist kostjalt ei nõua. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, kuna sai isiklikult kohtukutse kätte 08.02.2007 (tl 28). Kohut mitteilmumise põhjustest kostja ei teavitanud. Hageja palus vaadata asi läbi sisuliselt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt 2
) § 29 lg-le 2, kuna hagiavalduses märgitud asjaolude kohaselt poolte abielusuhted lõppenud 2005.a juunis ja alates 23.12.2005 elavad pooled erinevates elukohtades. Hageja leiab, et abieluliste suhete taastamine ei ole võimalik, mistõttu on abielu jätkamine muutunud võimatuks. Kohus on seisukohal, et tingimustes, kus üks abielupooltest soovib abielu lahutada ja teine pool ei vaidle sellele vastu, poolte abielusuhted lõppesid peaaegu 2 aastat tagasi ja nad elavad erinevates elukohtades ning ei tunne huvi teineteise vastu, on abielu jätkamine võimatu ning abielu tuleb lahutada. Pärast abielu lahutamist palus hageja jätta talle abielujärgne perekonnanimi A. Vastavalt Nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 järgi taastatav perekonnanimi võib olla kas lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kuna hageja soovib jätta endale abielu ajal kantud perekonnanimi, siis säilitatakse tal perekonnanimi A.
lg 3 kohaselt abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle.
sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkulepe puudumisel lahendab vaidluse kohus. Poolte vahel puudub vaidlus ühisvara jagamise suhtes. Samuti puudub poolte vahel lapsesse puutuv vaidlus. Perekonnaseaduse (
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2005 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 2690 krooni, pool sellest moodustas 1345 krooni. Alates 01.01.2006 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, pool sellest moodustas 1500 krooni. Alates 01.01.2007 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, pool sellest moodustab 1800 krooni.
Sama paragrahvi lg 2 järgi kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele 14-aastasele või üle selle lapsele moodustavad 3210 krooni kuus (vaata http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud.pdf). Kostja ei vaidlustanud lapse vajadusi ja nende suurust. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse 3
Hageja soovib elatist saada summas 1000 krooni igakuiselt. Eeltoodust lähtudes leiab kohus põhjendatud olevat mõista kostjalt välja hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana summas 1000 krooni alates 01.06.2005 kuni tütre V täisealiseks saamiseni, s.o kuni 17.06.2010. Vastavalt
lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. MENETLUSKULUD Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006 kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 28.11.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.