2-05-2060/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 06.11.2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-2060 Tsiviilasi xxx hagi xxx vastu xxx otsuse mittetäitmise õiguse tunnustamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja xxx (registrikood xxx, asukoht xxx Tallinn), hageja esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi, kostja xxx esindajad (isikukood xxx, elukoht xxx maakond), kostja esindaja Andrus Reidi, iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel AS xxx (registrikood xxx, asukoht xxx) ja tema esindaja Allan Habicht Kohtuistungi toimumise aeg 17.10.2005.a Resolutsioon Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jagamine Välja mõista xxx 3 800 (kolm tuhat kaheksasada) krooni xxx kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused 1 Hagiavalduse kohaselt toimus 03.10.2003 xxx tänavate ristmikul liiklusõnnetus, kus põrkasid kokku xxx poolt juhitud veok xxx ja kostjale kuulunud xxx poolt juhitud sõiduauto xxx. xxx tsiviilvastutus liikluskahju osas oli liiklusõnnetuse hetkel kindlustatud hageja poolt. 20.10.2003 esitas kostja hagejale nõude liikluskahju hüvitamiseks. 15.11.2003 tegi hageja liikluskahju kohta otsuse, mille kohaselt loeti liikluskahju põhjustajaks 50 % ulatuses xxx, kes eiras eesõigusmärki „anna teed“ ja 50 % ulatuses xxx, kes ületas liikluskorralduse vahendi näidatud kiirust ja tekitas liiklusohtliku olukorra. Hageja leidis ühtlasi, et sõiduki xxx taastamisremont ei ole majanduslikult põhjendatud ja hüvitas kostjale 50 % sõiduki maksumusest ehk 45 000 krooni (sõidukiväärtus 155 000 krooni – jääkväärtus 65 000 krooni : 2 = 45 000 krooni). Samuti hüvitas hageja kostjale 50 % sõiduki avariipaigalt äratoimetamise kuludest ehk 400 krooni. Kostja hageja otsusega ei nõustunud ja pöördus xxx poole. 11.05.2005 otsusega nr 7-1/05/31 mõistis vahekohus hagejalt kostja kasuks välja täiendavalt 45 000 krooni ja sõiduki avariipaigalt äratoimetamise kuludest 400 krooni. Samuti mõistis vahekohus hagejalt kostja kasuks välja viivised 30 060 krooni, õigusabikuludest 3 540 ja vahekohtukulud 4 792 krooni. Hageja vahekohtuotsusega ei nõustu ja palub tunnustada tema õigust mitte maksta kostjale 11.05.2005 otsusega nr 7-1/05/31 välja mõistetud rahasummasid. Hageja on seisukohal, et liiklusõnnetuse toimumises on süüdi xxx, kes ei kohandanud oma sõidukiirust selliseks, et ta oleks suutnud peatada oma sõiduki kõrvalteelt peateele väljasõitnud veoauto näol tekkinud takistuse ees, rikkudes sellega liikluseeskirja (LE) § 123 nõudeid. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on Tallinna Linnakohus teinud vaidlusaluse liiklusõnnetusega seotud väärteoasjas nr 4-637/04 kohtuotsuse, millega on tuvastatud, et xxx ei eiranud liikluseeskirja nõudeid. Kostja leiab, et tal puudub süü liiklusõnnetuse põhjustamisel. Kostja on seisukohal, et vahekohtu poolt tehtud otsus on õige ja seaduslik. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik toetab kostja seisukohti ja leiab, et hagi on alusetu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud kohtule esitatud tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 03.10.2003 toimus xx tänavate ristmikul liiklusõnnetus, kus põrkasid kokku xxx poolt juhitud veok xxx ja kostjale kuulunud xxx poolt juhitud sõiduauto xxx. märgiga xxx. Vaidlust ei ole ka selles, et xxx tsiviilvastutus oli liikluskahju osas liiklusõnnetuse hetkel kindlustatud hageja poolt ning et hageja on hüvitanud kostjale 50 % sõiduki maksumusest ja 50 % sõiduki avariipaigalt äratoimetamise kuludest. Kohus ei jaga hageja seisukohta, et vaidlusaluse liiklusõnnetuse põhjustajaks oli xxx või et xxx oli liiklusõnnetuse toimumises osaliselt süüdi. Hageja poolt viidatud LE § 123 sätestab kohtu 2 hinnangul eriregulatsiooni juhile sõidukiiruse valikuks juhul, kui esinevad tavatingimustele mittevastavad sõiduolud. Paragrahvis on toodud mitteammendav loetelu enam esineda võivatest eriolukordadest, kus juht peab näitama üles tavapärasest kõrgemat hoolsust ning valima, hoolimata lubatud sõidukiirusest, konkreetse liiklusolukorra suhtes sobivama sõidukiiruse. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ühegi erilise asjaolu kohta, mille põhjal tuleks xxx käitumine kvalifitseerida LE § 123 rikkumisena. Oluline on tähele panna, et vastavalt LE § 123 peab juht valima sobiva sõidukiiruse suutmaks peatuda etteaimatava takistuse ees. Peateel liikudes kehtib liikluseeskirja kohaselt eeldus, et tulenevalt LE §-st 159 peab reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul andma kõrvalteel sõitev juht teed peateel sõitvale juhile. Peateel liikujale ei saa panna kohustust eeldada, et kõrvalteelt peateele sõitev juht eirab LE § 159 nõuet. Niisuguse eelduse loomine viiks olukorrani, kus võimaliku vastutuse vältimiseks tuleks igat ristmiku ületamist käsitleda eriolukorrana LE § 123 tähenduses. Ka vaidlusalust liiklusõnnetust puudutavas väärteoasjas nr 4637/04 01.10.2004 tehtud kohtuotsusega on Tallinna Linnakohus lõpetanud väärteomenetluse, kuna xxx teos puudusid väärteo tunnused. xxx püüe talle kõrvalteelt ette sõitnud veoautost pidurdamata mööda põigata tugines õigesti LE §st 159 sätestatud eeldusele, et kõrvalteelt peateele sõitev veok pidurdab ja on kooskõlas LE 12 ptk sätestatud möödasõidu nõuetega. Asjaolu, et manööver siiski ei õnnestunud, ei ole etteheidetav mitte xxx vaid xxx, kes eiras nõuet tee andmiseks peatuda. LE § 2 lg 1 kohaselt tähendab mõiste „anna teed“ nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või –kiirust. Tee andmiseks tuleb vajadusel vähendada kiirust või peatuda. Eeltoodut põhjal leiab kohus, et 03.10.2003 xxx tänavate ristmikul liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud liikluskahju põhjustas üksnes xxx poolt LE § 159 ja LE Lisa 2 eesõigusmärgi 221 nõuete eiramine. Kostja sõidukile tekkinud kahjustuste näol on tegemist liikluskahjuga, juhtunud liiklusõnnetus on kindlustusjuhtum ning hagejal lasub liikluskahju hüvitamise kohustus. Kostja osa kahju tekkimisel ei esine, mistõttu ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks ega hageja õiguse tunnustamiseks kostjale tekkinud liikluskahju mitte hüvitada. Vastupidisele seisukohale ei võimalda asuda ükski tsiviilasjas esitatud tõend. Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, jõustub xxx 11.05.2005 otsus nr 7-1/05/31, millega hagejalt mõisteti kostja kasuks välja kahjuhüvitis 45 000 krooni, sõiduki äraveo kulud 400 krooni, viivis 30 060 krooni ja õigusabikulud 3 540 krooni. Samuti tuleb hagejal hüvitada xxx kulud 4 792 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja õigusabikulud 3 800 krooni. Iko Nõmm kohtunik 3