) § 257 lg 3 kohaselt seaduse alusel tekkinud kinnisasja ostueesõiguse kohta kolmandatele isikutele nähtavat märget tehtud, on temal ORAS § 12`lg 10 ja alates 01.05.2004 kehtima hakanud
`lg 2 tulenevalt kinnistu võõrandamisel ostueesõigus, kuna omandaja OÜ Wiru Kinnisvara oli käsutuspiirangu olemasolust teadlik ega saa olla heauskseks kinnistu omandajaks. Nimetatud asjaolu nähtub kostjate vahel sõlmitud lepingu p 2.3.1 ja ka notariaalakti lisa p 2.5, kus on märgitud, et teiste hulgas elas ka hageja kinnistul selle tagastamise ajal. Eelnevast tulenevalt tuleb tunnistada hageja omandiõigust kinnistule ning lugeda hageja ja kostjate E K ja E L vahel asjaõigusleping sõlmituks. Kostjate vastuväited hagile Kostjad E L ja E K hagi ei tunnista. Oma kirjalikus vastuses 30.08.2004 nad teatavad (lk 4849), et hagejal puudub õiguslik alus ostueesõiguse teostamiseks. Kinnistu oli avalikus müügis ning hageja oli sellest teadlik, kuid ostusoovi ei avaldanud. Nemad müüjatena on seaduse nõudeid järginud ning kohtukulusid hüvitama ei nõustu. Kostja OÜ Wiru Kinnisvara oma kirjalikus vastuses hagile 30.08.2004 (lk.50-51) samuti hagi ei tunnista. Tegemist on kinnisasjaga ja kinnistusraamatusse pole kantud märget seadusest tuleneva ostueesõiguse kohta, mistõttu ostueesõiguse teostamise avalduses esitatud nõudmistel puudub õigulik alus. ORAS § 12´ lg 10 tulenevalt on üürnikel tagastatud elamu, vastava kinnistu või nende osa võõrandamisel ühine ostueesõigus. Tsiviilkäibes oleva reaalosa võõrandamisel on ostueesõigus selle reaalosa üürnikul. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. Hageja esitatud avalduse puhul on tegemist seaduse alusel tekkinud ostueesõigusega. VÕS § 244 lg 6 viimases lauses sätestatu kohaselt samas lõikes sätestatud asjaõiguslepingu tühisust ei kohaldata seaduse alusel tekkinud kinnisasja või selle osa ostueesõigusele.
lg 3 kohaselt kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus omab kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi üleandmise nõude tagamiseks. Sama sätte kohaselt kehtib seaduse alusel tekkinud kinnisasja ostueesõigus juhul, kui selle kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus. 3 Eelmärke asjaõiguslik toime on reguleeritud
§-s 63.
lg 5 alusel saab kande tegemiseks nõusolekut ehk asjaõiguslepingu sõlmimist ostjalt nõuda vaid isik, kelle kasuks eelmärge kinnistusraamatusse on kantud. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt ei ole Kastani 6 asuva kinnistu registriossa nr 3564 kantud ühtegi märkust hageja N D kasuks seadusest tuleneva ostueesõiguse kohta. Asja kohtuliku menetluse käik: 22.11.2004 esitatud avalduses täiendas hageja hagi kahe täiendava nõudega (lk 70):
E D ise üürnikuna ostueesõigust teostada ei soovi. Kostjad teadsid hagejal ostueesõiguse olemasolust, mistõttu
lg 3 sätestatud kinnistusraamatus vastava ostueesõigust tagava eelmärke puudumine ei välista hagejal ostueesõiguse teostamist. Hageja oli üürnik ning kolmanda isiku poolt tasutud üüriarved ning elektrienergia kasutamise eest tasutud summad ei tõenda tema mitteüürnikuks olemist. Korterile orderi väljastamise ajal oli hageja veel alaealine. Ostumüügi ja asjaõiguslepingu sõlmimise ajal oli hageja tagastatud kinnistul elav üürnik ning on õigustatud ORAS § 12´lg 10 tulenevalt ostueesõigust teostama. 4 12.01.1006 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse veel kahe täiendava nõudega, s.o. 1) kostjate vahel sõlmitud müügilepingu ja asjaõiguslepingu lõpetamise kokkuleppe kohustuse tuvastamiseks ja 2) hageja ja kostjate E K ja E L vahel asjaõiguslepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks. 20.01.2006 kohtuistungil kohustas kohus hagejat TsMS § 376 lg 6 tulenevalt esitama kohtule hagiavalduse teksti tervikuna. 27.01.2006 esitatud kirjalikus avalduses esitas hageja ka varem esitatud faktiliste asjaolude alusel oma lõplikud täpsustatud nõuded (lk.188) järgmises: 1) Rahuldada N D hagi OÜ Wiru Kinnisvara vastu omandiõiguse tunnustamise nõudes Vastavalt kinnistusraamatu kandele kuulub vaidlusalusele kinnistule omandiõigus OÜ-le Wiru Kinnisvara. Kinnisasja võõrandamisel on esmalt vajalik sõlmida võlaõiguslik leping ning seejärel asjaõiguslik leping. Õigusmuudatuse toob kaasa asjaõigusleping kinnistusraamatusse sissekande tegemisega. Esialgselt on kostja OÜ Wiru Kinnisvara oma kirjalikus vastuses 18.06.2004 tuginenud üksnes
kinnistusraamatus hageja ostueesõiguse kohta vastava märke puudumisele. Hageja tugineb endiselt 01.05.2004 jõustunud
´ lõikes 2 sätestatule, mille kohaselt on piirang kinnisasja omandaja suhtes kehtiv ka juhul, kui omandaja on käsutuspiirangu olemasolust teadlik või peab sellest teadlik olema. Kostjate teadlikkust hageja õigustest kinnitab nende vahel 13.05.2004 sõlmitud lepingus märgitud asjaolud (p 2.3.1 ja 2.5). Olukord, kus ostja on teadlik isiku kinnistusraamatusse kantud õiguse käsutamise õiguse piiramisest kindla isiku kasuks (antud juhul sundüürniku), on hageja arvates võrdsustatud kinnistusraamatusse kantava eelmärkega.
lg 1 p 1 kohaselt on eelmärge kantud kinnistusraamatusse asjaõiguse omandamise nõude tagamiseks. Eelmärke toime tähendab, et omandaja ei saa tugineda heauskse omandamise kaitsele. Ostueesõiguse kasutamisest said kostjad teadlikuks 25.05.2004 hageja esitatud ostueesõiguse teostamise avaldusest. Nimetatud avalduse tagajärjeks on ostueesõiguslase (hageja) astumine ostja õigustesse. VÕS § 208 lg 1 kohustab asja müügilepinguga müüjat andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. N D on tasunud sama hinna, millega võõrandati korter kostja OÜ-le Wiru Kinnisvara. Vaatamata ostueesõiguse teostamisele, mis annab aluse omandiõiguse tekkimisele ja edasiste nõuete esitamisele, keelduvad kostjad tunnustamast hageja omandiõigust kõnealusele kinnistule. 2) Tuvastada E L `i ja E K ning OÜ Wiru Kinnisvara kohustus sõlmida notar K P` u büroos sõlmitud kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu lõpetamise kokkulepe. Asjaõigusleping on omaniku ja omandaja vaheline kokkulepe vastava asjaõiguse omandajale üleminekust või muutumisest. Õigusmuudatus tekib asjaõiguslepingu alusel vastava kande tegemisega kinnistusraamatus. Hageja nõuab kostjate vahel sõlmitud võlaõigusliku müügilepingu ja asjaõiguslepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimist, kuna müügilepingu täitmine hageja ostueesõiguse teostamise tõttu on OÜ Wiru Kinnisvara ees muutunud võimatuks. 5 Olemasoleva asjaõiguslepingu lõpetamiseta ei ole võimalik kinnistusraamatu kande muutmine. 3) Tuvastada E L `i ja E K kohustus sõlmida asjaõigusleping hageja N D , mille objektiks on Rakvere linnas Kastani 6 asuva kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega omandi üleandmine. Hageja poolt õigeaegselt ostueesõiguse teostamise avalduse esitamisega tuleb lugeda võlaõiguslik müügileping poolte vahel sõlmituks, kuid võlaõiguslik leping on kausaalleping ning ei loo üksi asjaõigust. Kinnistusraamatu kande õigeks muutumiseks peab kohus kohustama kostjaid E L `it ja E K `t sõlmima hagejaga kinnistu asjaõiguslepingut omandi üleandmiseks hagejale. 4) Rahuldada hagi OÜ Wiru Kinnisvara vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks selliselt, et kohustada OÜ Wiru Kinnisvara andma nõusolekut kinnstusraamatu kande muutmiseks ja OÜ Wiru Kinnisvara kui kinnistu omaniku kustutamiseks Viru Maakohtu Lääne-Viru kinnistusjaoskonnas avatud registriosast ning N D kandmiseks kinnistu omanikuna Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru jaoskonnas avatud registriossa 2716. Hageja leiab, et käsutus, mida tehakse omandiõiguse käsutamise piirangust teadlik olles, on tühine. Vaatamata sellele ei piira see kinnistusraamatusse uute kannete tegemist. Antud juhul on kanne tehtud tühise käsutuse alusel.
lg 1 kohaselt, võib isik, kelle õigust ebaõige kandega on rikutud, nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kui isik, kelle õigusi parandamine puudutab, nõusolekut kande muutmiseks ei anna, võib kande parandamist taotlev isik esitada hagi ning TsÜS § 68 lg 5 tulenevalt võib kohustuse olemasolu tuvastamisel isiku tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus. 5) Rahuldada N D hagi OÜ Wiru Kinnisvara vastu kinnisasja valduse üleandmise nõudes.
lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ning lõige 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kostja on kohustatud andma pärast E L ja E K ning hageja vahel asjaõiguslepingu sõlmimist kinnistu valduse hagejale üle. Ostumüügi ja asjaõiguslepingu sõlmimisel 13.05.2004 on kostjad kokku leppinud kaudse ja otsese valduse üleandmises (notariaalakti lisa nr 1 p.3.1 ja 3.2). Hageja kinnitab, et ta on ORAS § 12-1 lg 10 tähenduses üürnikuna õigustatud ostueesõigust teostama, kuna ei võlaõigusseadus ega ükski teine seadus ei välista, et üürnikke, kellega on sõlmitud üürileping, võib olla mitu. Üürnike paljususe korral kohaldatakse võlaõigusseaduses solidaarvõlgnike kohta sätestatut. Kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik ( VÕS § 78 lg 1). Kuni 01.07.2002 kehtinud elamuseaduse § 36 lg 1 kohaselt kasutasid üürnikuga koos elavad pereliikmed üürnikuga võrdselt kõiki õigusi ja kandsid kõiki kohustusi, mis tulenesid üürilepingust kui nende isikute majutamisel ei lepitud kokku teisiti. Kostjate esitatud Elamuhoolduse OÜ tõendit hageja mujal asuvast alalisest elukohast ei ole võimalik arvesse võtta, kuna ei ole teada, millistel asjaoludel on tõend väljastatud. TsÜS § 14 kohaselt võib isiku elukoht olla üheaegselt mitmes kohas ning elukoha muutmise tahet saab kindlaks teha läbi isiku tahte asuda mujale elama (TsÜS § 14 lg 3). 6 Hagejale kuulub küll ½ kahest korteriomandist, kuid kaasomandi mõttelise osa omamine ei anna alust arvata, et hageja seal ka elab. Hageja elab Kastani 6-1 asuvas tagastatud eluruumis ning vastav asjaolu nähtub ka Rakvere Linnavalitsuse Elanike Registriteenistuse õiendist nr.165. Kostjad ise on käsitlenud hagejat üürnikuna nii lepingu sõlmimisel 13.05.2004 kui selle hagejale väljstamisel. Kostjad jäid 13.03.2006 kohtuistungil oma varem esitatud vastuväidete juurde. Kostja OÜ Wiru Kinnisvara (alates 08.03.2006 ärinimega OÜ R.L.Investeering) leiab, et hageja ei ole ORAS § 12` lg 10 ja 11 kohaselt antud eluruumi suhtes üürisuhte pooleks ega ela seal alaliselt. Hageja on (oli) vaid üürniku perekonnaliige. Hageja osundatud sätetest ei tulene kinnisasja suhtes kostjate vahel sõlmitud asjaõiguslepingu tühisus, samuti puudub seaduslik alus kostjate kohustamiseks tahteavalduste tegemiseks müügi- ja asjaõiguslepingu lõpetamisel ning hagejaga asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Seaduse alusel tekkinud ostueesõigus oleks olnud arvestatav üksnes juhul, kui
257 lg 3 tulenevalt oleks kantud kinnistusraamatusse vastav märge. Kolmandad isikud toetasid kohtus hageja seisukohti. Kohtu otsustus ja selle põhjendid Kohus, kuulanud ära poolte ja nende volitatud esindajate ning kolmandate isikute seletused, samuti uurinud asjas poolte esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hageja nõuded tema ostueesõiguse teostamisel omandiõiguse tunnustamiseks, müügilepingu ja asjaõiguslepingu lõpetamise kohustuse tuvastamiseks ning hagejaga asjaõiguslepingu sõlmimise kohustamiseks, samuti kinnistusraamatus kande muutmiseks nõusoleku andmise kohustamiseks on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Valduse üleandmise nõue on kohtu hinnangul põhjendamatu ning rahuldamisele ei kuulu. Kohtus on tuvastatud järgmised asjaolud, mille osas poolte vahel vaidlus puudub: 1) 13.04.2004 kostjate E K ja E L ning OÜ Wiru Kinnisvara vahel müügilepingu ja asjaõiguslepingu (Leping) (not.reg. 2716) sõlmimine Rakvere linnas Kastani pst 6 asuva kinnistu võõrandamisest OÜ-le Wiru Kinnisvara hinnaga 700 000 krooni. 2) Nimetatud Lepingu objektiks olev Kastani pst 6 asuv kinnistu on tagastatud omandireformi käigus endistele omanikele V K `ile ja E K `ile. Et tegemist on tagastatud kinnistul asuva elamuga kinnitavad ka järgmised asjas olevad kirjalikud tõendid: ÕVVTK Lääne-Virumaa komisjoni otsus 30.06.1994 nr 8422 V K ja E K õigustatud subjektiks tunnistamisest (lk 87), Rakvere Linnavalitsuse korraldus 04.07.1994 V K `ile ja E K `ile võrdsetes osades Kastani 6 krundi koos sellel asuvate hoonetega tagastamisest (lk.86) ning õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise akt nr 153 Kastani 6 asuval krundil asuva elamu ja puukuuri koos pesuköögiga tagastamisest 16.12.1994 (lk.83), samuti ka Rakvere Linnavalitsuse 31.03.1997 korraldus nr 200 õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisest E K `ile 1/2 osas ja V K ´ile 1/2 mõttelises osas (lk 82). 3) Kostjad E L ja E K on omandanud Kastani 6 kinnistu võrdsetes 1/2 mõttelistes osades 27.10.1998 endiste omanikega V K `iga ja E K `iga sõlmitud kinnistu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu alusel (lk 80-81). 7 Kohus peab vajalikuks asjas esitatud dokumentides märgitud faktiliste andmete kohta märkida, et hageja viimases avalduses on lõplike nõuete esitamisel kinnistu Kastani pst 6 registriosa numbriks ekslikult märgitud nr
lg 3 tulenevalt õigus ostueesõiguse teostamiseks, kuna Kastani 6 kinnistule on 13.05.2004 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel omand seaduslikult üle läinud, poolte vahel tehtud käsutustehing on kehtiv ning ostueesõiguse kohta märke puudumisel ei ole hageja nõuded põhjendatud. Tulenevalt
lg 5 saaks kande tegemiseks nõusolekut ehk asjaõiguslepingu sõlmimist ostjalt nõuda vaid isik, kelle kasuks eelmärge kinnistusraamatusse on kantud. Asjaõigusseaduse (
) § 257 lg 3 kohaselt omab kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi üleandmise nõude tagamiseks. Sama tähendust omab seaduse alusel tekkinud kinnisasja ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus. Kohus leiab, et vaatamata kinnistusraamatus ostueesõiguse kohta
lg 3 sätestatud märke puudumisele on hageja poolt ostueesõiguse teostamine võimalik ja vastavad eeldused täidetud.. Vastav hageja õigus tuleneb enne kostjate vahel ostumüügi tehingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist alates 01.05.2004 kehtima hakanud asjaõigusseaduses heauskse omandamise kohta sätestatust.
` lg 2 sätestab, et „Kui isiku kinnistusraamatusse kantud õiguse käsutamise õigust on kindla isiku kasuks piiratud, on piirang omandaja suhtes kehtiv vaid juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse või kui omandaja on käsutuspiirangu olemasolust teadlik või peab sellest teadlik olema“. Kostjate teadlikkus käsutuspiirangu olemasolust nähtub nende vahel sõlmitud ja eespool käsitletud ostumüügi ja asjaõiguslepingust ning ka vastavast notariaalakti lisast. Seega, kuna kostjad olid hageja seaduse alusel olemasolevast ostueesõigusest teadlikud, on võimalik ka lugeda, et tegemist on seadusest tuleneva piiranguga käsutamise õiguse suhtes ning
`lg 2 tulenevalt ei saanud kostja OÜ Wiru Kinnisvara poolt heauskset kinnistu omandamist toimuda. Vastavalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 16 kohaldatakse pärast 01.07.2002 esitatud ostueesõiguse teostamise avaldustele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut. Seejuures võib ostueesõiguse teostamise avalduse esitada kahe kuu jooksul pärast VÕS § 249 nimetatud teate saamist. 11 VÕS §-s 244 lõigetes 1, 2, 3 ja 4 on sätestatud ostueesõiguse mõiste ja teostamine. Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. Ostueesõigus tekib seaduse alusel või tehinguga. Asja suhtes ostueesõigust omav isik võib ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu. Ostueesõiguse teostamine toimub ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale. Kohtuotsuses on eespool esitatud asjaoludel ja põhjenditel tuvastatud, et hagejal nn sundüürnikuna on seaduse alusel tekkinud kinnistu võõrandamisel ostueesõigus. Seoses kostjate vahel müügilepingu sõlmimisega võis hageja ostueesõigust teostada. Hageja on ostueesõiguse teostamiseks esitanud notari poolt tõestatud avalduse nii müüjale kui ka kostjale. Hageja poolt on ostueesõiguse teostamise avaldus esitatud tähtaegselt. VÕS § 244 lg 6 sätestab, et eseme käsutamine, mille suhtes kehtib seaduse alusel tekkinud ostueesõigus, on tühine, kui käsutustehing tehakse pärast ostueesõiguse teostamise õiguse tekkimist ning see kahjustab või piirab ostueesõiguse teostamist. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata seaduse alusel tekkinud kinnisasja või selle osa ostueesõigusele. Kostjad väidavadki, et VÕS § 244 lg 6 ja VÕS § 257 lg 3 tulenevalt ei saa pärast kinnistusraamatus kandemuutuse tegemist enam müüjalt kinnisomandi üleandmist nõuda, sest kinnisomand on üle läinud uuele omandajale ning samal põhjusel ei saa kostjalt, kui esialgselt ostjalt, nõuda kinnistu suhtes omandiõiguse tunnustamist.
§ -ist 56` ei tulene otseselt kostjate vahel tehtud käsutustehingu – asjaõiguslepingu tühisus. Hageja ka antud asjaolule ei tugine, vaid on taotlenud ostueesõiguse teostamise avaldusega kostjatelt oma õiguse tunnustamist ja vastavate kokkulepete alusel omandi üleandmist. Kohus leiab, et kostjate keeldumisel on hageja õigustatud taotlema kohtu kaudu kostjate kohustamist vastava kokkuleppega olemasoleva ostumüügi ja asjaõiguslepingu lõpetamiseks ja hagejaga omandiõiguse üleandmiseks asjaõiguslepingu sõlmimist. Õigusmuudatuse omandi üleandmise kohta toob kaasa vaid asjaõiguslepingu alusel tehtav kandemuudatus. Hageja on täitnud ka VÕS § 244 lg 1 - 5 tulenevalt temal seaduse alusel tekkinud ostueesõiguse teostamise eeldused ning tema nõue ostueesõiguse läbi omandiõiguse tunnustamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on notariaalselt tõestatud avaldusega seaduses ettenähtud aja jooksul teinud kostjatele teatavaks oma tahteavalduse ostueesõiguse teostamiseks, samuti on tasunud ostuhinna, kuid kostjad on keeldunud hageja ostueesõiguse avalduses taotletud kokkulepete sõlmimisest. VÕS § 244 lg 1 kohaselt loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Samas lõikes on ka märgitud, et ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. Seega VÕS § 244 lg 1 tulenevalt kehtib üheaegselt ostueesõiguse teostumise järel kaks müüjaga sõlmitud müügilepingut. Nimetatud olukorda oleks kostjate poolt hageja ostueesõiguse tunnustamisel võinud lahendada notariaalsete kokkulepetega kostjate vahel sõlmitud müügilepingu lõpetamiseks ja hagejale kinnisomandi üleandmiseks uue asjaõiguslepingu sõlmimisega. 12 Heauskse omandaja käest puuduks võimalus kinnisasjaõigust tagasi nõuda. Eelpool esitatud asjaoludel ja
` lg 2 tulenevalt on aga kohtus tõendatud, et 13.05.2004 ostumüügi ja asjaõiguslepingu sõlmimisel ei olnud kostja OÜ Wiru Kinnisvara vaidlusaluse kinnisasja heauskne omandaja ning seadusest tulenev käsutuspiirang oli kostjatele teada ka ilma vastava märketa kinnistusraamatus (
lg 3).
` kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse.
lg 1 kohaselt saab isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kui nimetatud isik nõusolekut ühe kuu jooksul ei anna, on isikul, kes soovib kannet muuta, õigus esitada hagi. Käesoleval ajal on kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt Kastani 6 kinnistu omanik kostja OÜ Wiru Kinnisvara, kes on keeldunud hageja ostueesõiguse tunnustamisest ja vastavatest tahteavaldustest hageja poolt ostueesõiguse realiseerimiseks. Antud juhul on kanne omaniku kohta kinnistusraamatus muutunud hageja poolt seaduses sätestatud alustel ja korras ostueesõiguse teostamisega ebaõigeks ja ei ole enam kooskõlas tegeliku õigusliku olukorraga. Vastavalt TsÜS § 68 lg 5, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Hageja esitatud nõuetest ei pea kohus põhjendatuks rahuldada nõuet OÜ Wiru Kinnisvara vastu kinnisasja valduse üleandmiseks kohustamises. Nimetatud nõude esitamisel tugineb hageja
lg 1 ja 2 sätestatule, seejuures ka asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kohus leiab, et valduse üleandmise nõue saaks hagejal tekkida alles tema esitatud omandiõiguse tunnustamise nõude rahuldamisel ning kinnistusraamatus omandi üleandmise kohta kande muudatuste tegemisel. Hageja esitatud nõue valduse üleandmiseks ei ole tõendatud ega vasta käesoleval ajal kujunenud tegelikule faktilisele olukorrale, kuna vaatamata 13.05.2004 müügi ja asjaõiguslepingu sõlmimisel märgitud kostjate kokkuleppele kaudse ja otsese valduse üleandmisest (notariaalakti lisa nr 1 p 3.1 ja p 3.2) on kinnistu tegelikud otsesed valdajad käesoleva ajani hageja ja kolmandad isikud. OÜ-l Wiru Kinnisvara asja üle tegeliku valduse olemasolu ei ole tõendatud. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud ning TsMS § 61 lg 1 kohaselt ka vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana asjast osavõtnud advokaadi abi eest, mis hinnaga hagi puhul võivad moodustada kuni 5% hagi hinnast. Hageja taotleb 13.03.2006 kohtuistungil suuliselt esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt kostjatelt kohtukulude hüvitamist summas 58 426 krooni, sellest vastavalt TsMS § 61 lg 1 alusel moodustab esindustasu summas 24 426 krooni ja hageja tasutud riigilõiv summas 34 000 krooni. Riigilõivu tasumist tõendavad hagi esitamisel maksekorraldus 05.07.2004 summas 5000 krooni (lk5), kohtu nõudmisel puuduste kõrvaldamiseks täiendav riigilõivu 13 tasumine maksekorraldusega 26.07.2004 summas 29 000 krooni (lk.36), õigusabi eest tasumist tõendavad asjas esitatud arve-saateleht nr.40307, 17.12.2004 (lk 205) ja maksekorraldus 10.01.2005 summas 23 600 krooni (lk 204), samuti arve-kviitung E 68 hagi tagamise taotluse koostamise eest summas 826 krooni (lk 203). Kostja OÜ Wiru Kinnisvara on esitanud taotluse kohtukulude väljamõistmiseks advokaat I L esindustasu osas vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 61 lg sätestatule summas 12 390 krooni (asja materjalidega tutvumise, protsessis dokumentide koostamise ja kohtuistungil osalemise eest - 7 tunni eest, vastavalt 09.09.2006 Advokaadibüroo Ehasoo ja Benevolenskaja esitatud arvele nr 2006029 – lk 206, 207). Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestatust tulenevalt võib kohus hageja nõuete osalisel rahuldamisel jätta kohtukulud poolte endi kanda. Arvestades aga hageja esitatud nõuetest osa nõuete rahuldamist (nelja nõude osas) peab kohus põhjendatuks rahuldada hageja taotlus kohtukulude väljamõistmiseks pooles ulatuses, s.o. summas (58 426 : 2) = 29 213 krooni. Hageja taotleb kohtukulude väljamõistmist kostjatelt proportsionaalselt, s.o. igalt kostjalt vastavalt 1/3 osas nimetatud summast. Kohus leiab, et hagi rahuldamisel kõikide nõuete osas on ka hageja taotletud kohtukulude jaotus põhjendatud (igalt kostjalt summas 97375.65 krooni), kuna hageja teatas oma soovist ostueesõiguse teostamiseks nii müüjatele kui omandajale, kuid kostjad ei ole hageja ostueesõiguse realiseerimisega nõustunud. Tulenevalt TsMS 452 tehakse kohtuotsus teatavaks maakohtu kantselei kaudu. TsMS § 453 lg 2 kohaselt kohtuotsuse kohtukantselei kaudu teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.