ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 30.märts 2007.a Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-06-2034 Haldusasi N.G kaebus Püssi Linnavolikogu xx.xx.xxxx otsuse nr.xx õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 19.märts 2007.a Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja N.G, vastustaja Püssi Linnavolikogu RESOLUTSIOON
- jätta N.G kaebus rahuldamata
- mõista välja N.G-lt riigilõiv 45 (nelikümmend viis) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr.10220034796011 või Hansapangas nr.221023778606 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900078525 ning selgitus “N.G, 3-06-2034, riigilõiv“. 3-06-2034 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD N.G esindaja Deniss Matvejev esitas 16.10.2006 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Püssi Linnavolikogu xx.xx.xxxx otsuse nr.xx õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks. Kaebuse esitaja peab Püssi Linnavolikogu xx.xx.xxxx otsust nr.xx õigusvastaseks, kuna kaevatav otsus piirab kaebaja õigust käsutada oma omandit. Otsuse tegemisel ei kohaldanud vastustaja uurimispõhimõtet ega kaalutlusõigust, mistõttu vaidlustatud otsus ei ole proportsionaalne ega kooskõlas kehtiva õigusega. Haldusaktil puudub selle andmise faktiline põhjendus ja haldusakti andmise õiguslik alus ei ole arusaadav. Vaidlustatud haldusaktis on tehtud viide ehitusseaduse (edaspidi EhS) § 38 lg 1 p-le 1, mis sätestab ehitise kasutusloa kehtetuks tunnistamise alused. Vaidlustatud haldusaktist ei tulene, et vastustaja tunnistas sellega Viru tn.10 kasutusloa kehtetuks, mistõttu EhS § 38 lg 1 rakendamine ei olnud õiguspärane. Kaebuse esitajale ei ole selge, miks annab vastustaja vaidlustatud otsuse punktides 2 ja 3 nõusoleku sõlmida kokkulepe nimelt OÜ-ga Puutäht ekspertiisi teostamiseks ja ehitise lammutamiseks. Samuti on kaebajale arusaamatu, mis annab õiguse vastustajale käsutada lammutamise tulemusena järelejäänud ehitusmaterjale, mis on ka kaebuse esitaja omandis. Kaebuse esitaja viitab haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 56 lg-le 3, mille kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millistest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vaidlustatud haldusakti andmisel on vastustaja tuginenud EhS § 40 lg-le 1, mis sätestab, et inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab selle ehitise kas viima vastavusse ehitisele esitatavatele nõuetele või lammutama ettekirjutisega määratud tähtpäevaks. Eeltoodust kaebaja järeldab, et vaidlustatud haldusakti andmisel oleks vastustaja pidanud põhjendama, miks ta leiab, et ehitis tuleb lammutada, mitte aga korda teha, st viia ta vastavusse ehitisele esitatavatele nõuetele. Kaebaja peab ebareaalseks ehitise lammutamise tähtaega 30.09.2006, kuna sellekohane otsus saadeti kaebuse esitajale 18.09.
- Kaheteistkümne päeva jooksul pole võimalik koostada ehitise lammutamise ehitusprojekti ega kooskõlastada seda kohaliku omavalitsusorganiga. Samuti ei ole võimalik selle aja jooksul saada kätte lammutusluba ehitise lammutamiseks ja lõpetada kõik 120-korterilise maja lammutustööd. Ühtlasi märgib kaebaja, et haldusakti andmisel rikkus vastustaja HMS § 35 lg 1 p-i 2, mille kohaselt haldusmenetlus haldusakti andmiseks algab haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise teavitamisega menetlusest ja HMS §-i 40, kuna jäeti täitmata nimetatud õigusnormis sätestatud kohustus anda menetlusosalisele võimalus esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus ei ole õiguspärane, kuna Püssi Linnavolikogul puudus pädevus selle vastuvõtmiseks. Oma seisukohta põhjendab kaebaja sellega, et Püssi Linnavolikogu 16.12.2003 määruse nr.12 „Ehitusmääruse kinnitamine“ lisaga „Püssi linna ehitusmäärus“ delegeeris Püssi Linnavolikogu EhS § 40 lg-s 4 sätestatud küsimuse otsustamise Püssi Linnavalitsusele. Püssi linna ehitusmääruse § 3 punktid 1 ja 2 sätestavad, et Püssi Linnavalitsuse õigused ja kohustused on linnaplaneerimise ja ehituspoliitika elluviimine; planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine. Kuna 2
(5)3-06-2034 kooskõlas EhS § 2 lg 6 p 5 on ehitise lammutamine ehitamine, siis vaidlustatud otsuse tegemine kuulub Püssi Linnavalitsuse, mitte aga Püssi Linnavolikogu pädevusse. Vastustaja Püssi Linnavolikogu vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta N.G kaebus Püssi Linnavolikogu xx.xx.xxxx otsuse nr.xx õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks rahuldamata. Kaebaja peab otsust ebaseaduslikuks, kuna see piirab tema õigust vallata ja käsutada talle kuuluvat korterit, mis asub xx, Püssi. Vastustaja märgib, et alates 01.03.2006 puudub kaebuse esitajal tulenevalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-st 13 õigus ja võimalus oma omandit käsutada. 2003 aastal on Viru tn.10 ehitis omanike poolt maha jäetud ning sellega seoses ka olulises osas rüüstatud. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatava otsuse puhul on adressaadiks Püssi Linnavalitsus, keda kohustati teostama teatud toiminguid ja kellele anti nõusolek sõlmida lepinguid seoses linnavara valdamisega. Vastavalt Püssi linna põhimääruse § 27 lg 1 p-le 6 on linnavolikogu ainupädevuses linnavara valitsemise korra kehtestamine. Vastavalt põhimääruse § 50 lg-le 1 korraldab linnavalitsus linnavara valdamist ja kasutamist. Arvestades asjaolu, et Püssi linnas ei ole kehtestatud linnavara valitsemise korda, kuulub linnavaraga toimingute teostamise otsustamine, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, jätkuvalt linnavolikogu pädevusse. Vastavalt põhimääruse §-le 75 tunnistatakse linnavara kasutamiskõlbmatuks linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. Vaidlustatud otsuse näol on tegemist Püssi Linnavalitsusele suunatud haldusaktiga, mis ei riku kuidagi kaebuse esitaja õigusi. 21.12.2006 korraldusega nr.225 tunnistas Püssi Linnavalitsus kehtetuks vaidlustatud otsuse punkti 1 alusel kaebuse esitajale tehtud ettekirjutuse, kuna selles ettekirjutuses oli antud ehitise lammutamiseks ebamõistlikult lühike tähtaeg. Vastustaja leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja menetlusosaline HMS § 11 lg 1 p 1 ja p 2 mõistes, mistõttu ei ole rikutud tema õigust haldusmenetluses osalemiseks. Ühtlasi leiab vastustaja, et Püssi Linnavolikogu xx.xx.xxxx otsuses nr.xx on piisavalt haldusakti põhjendatud, sest haldusakti sissejuhatavast osast nähtub, et Viru tn.10 Püssi kasutusluba on juba 30.05.2005 kehtetuks tunnistatud Püssi Linnavolikogu otsusega nr.199 „Viru 10 asuva elamu esmase kasutusloa kehtetuks tunnistamine ja hoone kasutuskõlbmatuks tunnistamine“. Nimetatud otsust ei ole vaidlustatud ja see on jõus. Tulenevalt ehitusseadusest kuuluvad ohtlikud ehitised lammutamisele. Vaidlustatud otsuse punktid 2 ja 3 ei ole adresseeritud kaebajale, vaid tegemist on omavalitsuse sisemise töökorralduse käigus volikogu poolt tegevusjuhiste andmisega linnavalitsusele. Vastustaja märgib, et Ehitusekspertiisibüroo OÜ 16.05.2005 töös nr.0501-123 jõuti järeldusele, et ehitis Viru tn.10 ei vasta kehtestatud nõuetele ning tehti ettepanek ehitis lammutada. Püssi Linnavolikogu 30.05.2005 otsusega nr.199 tunnistati kehtetuks ehitise esmane kasutusluba. Kasutusloa tühistamise otsus avaldati seadusega ettenähtud korras ajalehes „Põhjarannik“ ja Ametlikes Teadaannetes, mistõttu ei olnud vastustajal kohustust seda kaebajale kätte toimetada. Alates 2005 aasta maikuust puudub ehitisel Viru tn.10 kasutusluba ning on kindlaks tehtud ehitise ohtlikkus inimeste elule, tervisele või varale või keskkonnale. Vastavalt EhS § 38 lg 1 p-le 1 tunnistatakse kasutusluba kehtetuks, kui ehitis on ohtlik inimeste elule, tervisele või varale või keskkonnale. Kooskõlas EhS § 40 lg-ga 1 on ettekirjutuse tegijal võimalus kaaluda, kas nõuda ehitise vastavusse viimist ehitisele esitatavate nõuetega või ehitise lammutamist. Lähtudes Ehitusekspertiisibüroo OÜ 16.05.2005 ekspertiisiaktis sätestatust, leidis ettekirjutuse tegija, et ehitise taastamine on ebareaalne ning pidas otstarbekamaks see lammutada. Vastustaja on nõus, et kaebajale antud tähtaeg ehitise lammutamiseks oli ebamõistlikult lühike, mistõttu Püssi Linnavalitsus tühistas oma 21.12.2006 korraldusega nr.225 kaebuse esitajale xx.xx.xxxx tehtud ettekirjutuse nr.x. Püssi Linnavolikogu palub jätta N.G kaebus rahuldamata. 3
(5)3-06-2034 KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud Püssi Linnavolikogu xx.xx.xxxx otsuse nr.xx punktiga 1 kohustati ehitusjärelevalvet teostavat ametiisikut väljastama Viru tn.10, Püssi kaasomanikele hiljemalt 20.09.2006 ettekirjutused nimetatud ehitise lammutamiseks tähtajaga 30.09.
- Sama otsuse punktis 1 otsustati teavitada korterelamu kaasomanikke sellest, et juhul, kui kaasomanikud ehitist ise määratud tähtajaks ei lammuta, korraldab lammutamise linnavalitsus kaasomanike kulul. Püssi Linnavolikogu xx.xx.xxxxx otsuse nr.xx punkti 1 täitmiseks Püssi Linnavalitsuse poolt xx.xx.xxxxx N.G-le tehtud ettekirjutus nr.x, millega kohustati N.G-d lammutama ehitis Viru tn.10, Püssi koos teiste kaasomanikega, tunnistati kehtetuks Püssi Linnavalitsuse 21.12.2006 korralduse nr.225 punktiga 1.1 (t.50). Kuna nimetatud ettekirjutus on Püssi Linnavalitsuse 21.12.2005 korraldusega nr.225 kehtetuks tunnistatud, siis kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut vaidlustatud otsuse punktile 1 põhjendusel, et see ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Püssi Linnavolikogu xx.xx.xxxxx otsuse nr.xx punktid 2 ja 3 ei saa puutuda N.G õigustesse, kuna punktiga 2 andis Püssi Linnavolikogu Püssi Linnavalitsusele nõusoleku sõlmida kokkulepe OÜ-ga Puutäht elamu kandekonstruktsioonide ehitustehnilise ekspertiisi teostamiseks eesmärgiga selgitada välja kandekonstruktsioonide taaskasutamise võimalus. Sama otsuse punktis 3 märgitakse, et ekspertiisi positiivse tulemuse korral ning juhul, kui Viru tn.10 kaasomanikud ei ole ehitist lammutanud ettekirjutuses märgitud tähtajaks, anda Püssi Linnavalitsusele nõusolek sõlmida OÜ-ga Puutäht leping elamu lammutamiseks. Seega on käsitletava otsuse punktide 2 ja 3 adressaadiks Püssi Linnavalitsus, keda kohustati teostama teatud toiminguid seoses korterelamu Viru tn.10 lammutamisega ning kellele anti nõusolek sõlmida lepinguid, mis on seotud linnavara valdamisega. Kaebuse esitaja leiab, et Püssi Linnavalitsus piirab kaebaja õigust vallata ja käsutada oma omandit enda äranägemisel. Muuhulgas peab kaebaja omandina silmas ehitusmaterjali, mis jääb järele lammutatud ehitisest. Ehitisregistrist nähtub, et N.G-le kuulus korterelamus xx, Püssi vallasomandina korter, mille reaalosa suuruseks on xx. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 1 sätestab, et kuni maa kandmiseni kinnistusraamatusse ei ole õiguslikul alusel püstitatud ehitis maa oluline osa ja seda loetakse vallasasjaks, kui seaduses ei sätestata teisti. Sama paragrahvi lg 6 sätestab, et ehitist või selle osa võib vallasasjana käsutada kuni 01.03.2006, see ei mõjuta ehitise või selle osa omandiõiguse üleminekut üldõigusjärgluse korras. Seega vaidlustatud otsus ei saanud piirata N.G õigust vallata ja käsutada oma vallasvara (korteri reaalosa) enda äranägemisel, sest alates 01.03.2006 tal seda õigust ei olnud. Esitatud kaebuses kaebaja väidab, et talle on arusaamatu, miks viidatakse otsuses EhS § 38 lg 1 p-le 1, mis sätestab alused ehitise kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks. Kõneallolevas otsuses on viidatud Püssi Linnavolikogu 30.05.2005 otsusele nr.199 „Viru tn.10 asuva elamu esmase kasutusloa kehtetuks tunnistamine ja hoone kasutamiskõlbmatuks tunnistamine“. Osundatud haldusakt avaldati otsuse punkt 5 kohaselt Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes „Põhjarannik“. Seega pidi Püssi Linnavolikogu 30.05.2005 otsus nr.199 „Viru tn.10 asuva elamu esmase kasutusloa kehtetuks tunnistamine ja hoone kasutamiskõlbmatuks tunnistamine“ olema kaebajale teada. Otsuse punktiga 1 tunnistati kehtetuks Viru tn.10 asuva elamu esmane kasutusluba, mis oli välja antud 1981 aastal. Punktiga 2 tunnistati Püssi linnas asuv 120-ne korteriga elamu, asukohaga Viru tn.10 kasutamiskõlbmatuks ja punktiga 3 määrati hoone lammutamisele. Püssi Linnavolikogu 30.05.2005 otsust nr.199 edasi ei kaevatud ja see on käesoleval ajal jõus. Seega vastustaja kohaldas kaalutlusõigust ja selgitas välja, et otstarbekas on hoone Viru tn.10, Püssi lammutada. Sellekohane otsustus sisaldub Püssi Linnavolikogu 30.05.2005 otsuse nr.199 punktis
- Püssi Linnavolikogu 30.05.2005 otsuse nr.199 andmise aluseks oleva ekspertiisiakti kokkuvõttest nähtub alljärgnev: Viru tn.10 hoone ülevaatusel saadud informatsiooni põhjal võib öelda, et elamu sellisel kujul on elamiskõlbmatu, kuna puuduvad ehitise sihipäraseks kasutamiseks vajalikud tehnosüsteemid 4
(5)3-06-2034 (amortiseerunud ja rüüstatud) ning hoone konstruktsioonid vajavad rekonstrueerimist. Arvestades hoonesse tehtavate investeeringute suurust, otstarbekust ja rahvastiku demograafilist situatsiooni, oleksid tehtavad kulutused ebaotstarbekad. Antud hetkel hajutatult üksikutes korterites elavad inimesed tuleks ümber asustada. Probleemseks muutuv (jätkuv rüüstamine, rohkelt põlevmaterjali sisalduv hoone võidakse süütada) tühjalt seisev hoone tuleks lammutada (t.lk.46, 47). Kuna vaidlustatud otsuse andmise õiguslike alustena on märgitud EhS § 38 lg 1 p 1, EhS § 40 lg 1 ja EhS § 60 ning selles on viidatud Püssi Linnavolikogu 30.05.2005 otsusele nr.199 „Viru tn.10 asuva elamu esmase kasutusloa kehtetuks tunnistamine ja hoone kasutamiskõlbmatuks tunnistamine“, siis on otsusel nii õiguslik kui ka faktiline alus. Otsuse adressaadiks on Püssi Linnavalitsus, kellele pannakse otsusega teatud kohustusi seoses Viru tn.10 korterelamu lammutamisega. Seega pidi otsus olema arusaadav Püssi Linnavalitsusele. Nõustuda ei saa kaebuse esitaja seisukohaga, et vaidlustatud otsuse tegemine kuulus Püssi Linnavalitsuse pädevusse, mitte aga Püssi Linnavolikogu pädevusse. Kooskõlas Püssi Linnavolikogu 26.10.2006 määrusega nr.17 „Püssi põhimääruse kinnitamine“ VI osa Linnavara § 75 linnavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine sätestab, et vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev ehitis või rajatis tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha või vajadusel hävitatakse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et N.G kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata N.G esindaja Deniss Matvejev esitas käesolevas haldusasjas nr.3-06-2034 elektrooniliselt Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale dokumente 16.10.2006 ja 16.11.2006. Kokku on kohtu poolt tehtud väljatrükke 45-l lehel. Riigilõivuseaduse § 38 lg 2 kohaselt kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest tasutakse riigilõivu 1 kroon iga lehekülje eest. Kooskõlas HKMS § 92 lg-ga 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb riigilõiv 45 (nelikümmend viis) krooni välja mõista N.G-lt. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 6. Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 5
(5)