2-05-15653/5

1 2 – 05 – 15653 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „27“märtsil 2007.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 05 – 15653 Tsiviilasi: G S hagi A M vastu alaealise lapse: K M (isikukood: xxx) suhtes vanema õiguste äravõtmise nõudes; Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: G S (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hagejal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kostja: A M (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepingulist esindajat käesolevas menetluses ei ole; Iseseisva nõudeta III – isik: 1) Jõhvi Vallavalitsus (asukoht: Keskväljak 4, 41595, Jõhvi, Ida – Virumaa, konto nr.221010951025 Hansapangas); III – isiku lepinguline esindaja: Jõhvi Vallavalitsuse lastekaitse spetsialist: E E (isikukood: xxx, elukoht: xxx); 2) Alaealine, K M (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Kohtuistungi toimumise aeg: „05“märts 2007.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja, tõlk, Vaike Hanni, hageja, G S ning iseseisva nõudeta III – isikud: 1) alaealine K M (isikukood: xxx); 2) Jõhvi Vallavalitsuse lepinguline esindaja, lastekaitse spetsialist, E E; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Võtta lapsevanemalt, A M (isikukood: xxx, elukoht: xxx) ära alaealine laps, K M (isikukood: xxx, sündinud: xx. augustil 1990.a. Tallinnas, mille kohta on koostatud 17.septembril 1990.a. sünniakt nr.3179, elukoht: xxx), koos A M vanema õiguste äravõtmisega alaealise lapse, K M (isikukood: xxx), suhtes. Jätta alaealine laps, K M (isikukood: xxx, elukoht: xxx), oma ema, G S (isikukood: 2 xxx, elukoht: xxx), kasvatada ja üleval pidada. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud panna G S kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD Alaealise lapse, K M (isikukood: xx ), ema G S esitas kohtule hagiavalduse alaealise lapse, K M (isikukood: xxx), isa, A M, vastu nõudega võtta A M ära vanema õigused alaealise lapse, K M (isikukood: xxx), suhtes põhjusel, et 17.septembril 1990.a. tuvastati A M isadus alaealise lapse K M (isikukood: xxx) suhtes, mille kohta tehti kanne nr.454 perekonnaseisuaktide isaduse tuvastamise raamatusse, aga samuti väljastati ka tunnistus isaduse tuvastamise kohta seeria I – LA nr.331991 (tl.6). Hagiavalduse kohaselt, kohe varsti peale K M (isikukood: xxxx) sündi lagunes G S ja A M kooselu. G S sõitis elama Jõhvi. A M jäi elama Tallinna. A M ei ole umbes 12 – 13 aasta jooksul osa võtnud oma alaealise tütre K M (isikukood: xxx) kasvatamisest ega ole ka last materiaalselt toetanud. Kogu selle aja jooksul ei ole A M maksnud K M (isikukood: xxx) ülalpidamiseks ka elatusraha Perekonnaseadusega ettenähtud korras. A M lapse vastu huvi ka käesoleval ajal ei tunne ning ei soovi olla oma tütrele isaks. G S käis Tallinnas, otsis A M üles ning A M kirjutas G S isadusest loobumise kirjaliku avalduse. A M vanema õiguste äravõtmist soovib G S põhjusel, et G S registreeritud abikaasa, A S (isikukood: xxx) soovib lapsendada alaealist, K M (isikukood: xxx). Samuti soovib alaealine K M (isikukood: xxx) ise A S endale isaks. Palus hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, A M, saatis kohtule kirjaliku vastuse hagile, milles teatas, et ei saa seoses haigusega ilmuda kohtuistungile ning palus tsiviilasja lahendada sisuliselt ilma A M osavõtuta. A M selgitas kirjalikus vastuses kohtule, et mis puutub 3 lapsesse, siis ta kirjutas lapsest loobumise avalduse G S nõudmisel. Last kasvatada ta ei soovi ning mingeid pretensioone A M G S seoses isadusest loobumisega ei ole. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, G S, palus kohtuistungil hagi rahuldada ja alaealise lapse, K M (isikukood: xxx), isalt, A M, ära võtta vanema õigused alaealise lapse suhtes. Täiendavalt selgitas G S kohtule kohtuistungil, et G S ja A M elasid koos faktilistes abielulistes suhetes umbes 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Poolte kooselust sündis alaealine tütar, K M (isikukood: xxx). Peale tütre sündi poolte kooselu lagunes ja G S sõitis koos lapsega Tallinnast ära elama Jõhvi, kus elab kuni käesoleva ajani. K M (isikukood: xxx) pole oma isa näinud juba ligi 15 – aastat. G S on käesoleval ajal registreeritud abielus A S, keda alaealine K M (isikukood: xx) soovib endale isaks. Kostja, A M, kohtuistungile ei ilmunud. Saatis kohtule kirjaliku avalduse, mille kohaselt palus tsiviilasja lahendada ilma tema osavõtuta. Alaealise, K M (isikukood: xxx) suhtes vanema õiguste äravõtmisega on nõus ning mingeid pretensioone A M G S vastu ei ole. Hageja, G S, taotles tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma A M osavõtuta kohtuistungist. Kohus rahuldas G S taotluse. Iseseisva nõudeta III – isiku, Jõhvi Vallavalitsuse, lepinguline esindaja, lastekaitse spetsialist, E E, palus kohtuistungil hagi rahuldada. Lapse isa, A M, on vanema õiguste äravõtmisega nõus ning imestas vesteldes telefoni teel E E, et miks lapse ema selle asjaga nii kaua ootas. Lastekaitse spetsialist, E E, asus kohtuistungil seisukohale, et A M vanema õiguste äravõtmine on alaealise lapse, K M (isikukood: xxx) huvides, kuna alaealine laps ise peab oma isaks A S, kes on teda kasvatanud alates 3. eluaastast. Alaealine K M (isikukood: xxx) peab A S oma isaks. Iseseisva nõudeta III – isik, alaealine K M (isikukood: xxx), palus kohtuistungil hagi rahuldada ning selgitas kohtule kohtuistungil, et ta ei tunnegi oma tegelikku isa, A M. Alaealine pole A M kordagi näinud, A M pole alaealisele kordagi kirjutanud ega helistanud. Oma isaks peab alaealine K M (isikukood: xxx) A S, kes on teda kogu aeg kasvatanud. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Tunnistusega A M isaduse tuvastamise kohta seeria I – LA nr.331991 ja A S ja G S abielutunnistusega (tl.6). A M kirjaliku avaldusega alaealisest, K M (isikukood: xxx) loobumise kohta (tl.7). K M (isikukood: xxx) 4 sünnitunnistusega (tl.8). Jõhvi Vallavalitsuse kirjaliku arvamusega (tl.20-21) A M vanema õiguste äravõtmise kohta. Alaealise, K M (isikukood: xxx) kirjaliku avaldusega (tl.22) A M vanema õiguste äravõtmise kohta. A M kirjaliku vastusega hagile. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ §53 lg.1, 2 ja 3 sätteid, mille kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib eestkosteasutus lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsust. Sellisel juhul peab eestkosteasutus 10 päeva jooksul esitama kohtusse lapse äravõtmise või vanema õiguste äravõtmise nõude. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Vastavalt PkS §54 ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või 5) ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. Vanema õiguste äravõtmise nõude läbivaatamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohta. Kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. PkS §55 sätestab, et isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et lapsevanem, A M, muudel 5 põhjustel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida juba umbes 15 – aastat oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et A M tuleb ära võtta alaealine laps, K M (isikukood: xxx), koos vanema õiguste äravõtmisega alaealise, K M (isikukood: xxx), suhtes. Kuna vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps, K M (isikukood: xxx) edasi elama oma ema, G S, juurde, siis otsustas kohus jätta alaealine laps, K M (isikukood: xxx) G S (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kasvatada ning üleval pidada. G S kanda tuleb panna kõik kohtukulud. Johannes Külaots Kohtunik