lg 2 kohaselt tuli isikul, kellel maareformi seaduse alusel on õigus maad erastada ja kes ei ole vastavat avaldust esitanud, avaldus esitada hiljemalt 01.01.1998. Kaebaja väidete kohaselt sai ta X ehitise omanikuks hiljemalt 02.08.1993, mil kaebaja registreeriti. Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide
RS § 40 lg 1 teise lause kohaselt, sest nimetatud sätte eesmärgiks ei olnud anda täiendavat avalduste esitamise tähtaega võrreldes Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide
17. Kaebaja leiab, et esitatud avalduse tähtaegsus tuleneb Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide
lg-st 23, mis sätestab, et kui ehitise kaasomanik ei ole tähtaegselt esitanud avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks, kuid erastamise eeltoimingute teostamise ajal avaldab ta soovi maad ostueesõigusega erastada, esitades valla- või linnavalitsusele vastava avalduse, erastatakse maa vastavalt kaasomanike osadele ehitises. Nimetatud sätte kohaldamine eeldab, et üks X asuva ehitise väidetavatest kaasomanikest (kaebaja sõnade kohaselt AS P) oleks vastava avalduse esitanud õigeaegselt. Kuna Pärnu Linnavalitsuse väitel ei ole AS P kunagi sellist avaldust esitanud ja kaebaja ei ole avalduse esitamist tõendanud, ei saa OÜ * ülalviidatud sättele tugineda. 18. Seega ei saa apellatsioonkaebust rahuldada ka seetõttu, et maa erastamise avalduse esitamise tähtaeg oli mööda lastud. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.