MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 8.märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-154 Haldusasi A.O kaebus Eesti V

§ 32

lg 31 3-05-154 nõuetele, mille kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel pärast samas seaduses sätestatud tähtaja möödumist esitada koos apellatsioonkaebusega tähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Tulenevalt

§ 31

lõikes 4 sätestatud tähtajast ja tähtpäeva puhkepäevale langemisest oli apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks 15.jaanuar

1. Apellatsioonkaebus esitati 17.jaanuaril 2007 hilinemisega.
2. Kaebuse esitaja kõrvaldas puuduse tähtaegselt ning esitas 12.veebruaril 2007 apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Vastustaja esitas 5.märtsil 2007 seisukoha taotluse suhtes. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. Kaebuse esitaja taotles apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist järgmiste põhjendustega: Kaebuse esitaja sai halduskohtu 14.detsembri 2006 otsuse ja selle vigade parandamise 15.detsembri 2006 määruse kätte 18.detsembril 2006 ning oli veendunud, et apellatsioonkaebuse võib ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul alates vaidlustatava lahendi kättetoimetamisest, mida lugeski kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevaks. See eksimus tuleneb sellest, et kaebaja on siiani tegelenud maakohtu pädevusse kuuluvate asjadega, milles tehtud lahendite peale võib esitada apellatsioonkaebusi ülalmainitud alusel. Kaebaja tegutses analoogselt, hilines ja taotleb tähtaja ennistamist, sest möödalaskmine puudutab vaid üht päeva.
4. Vastustaja leidis, et taotlus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja poolt esile toodud põhjendus ei ole tähtaja ennistamiseks piisav. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ja kord on seaduses sätestatud ühemõtteliselt. Samuti oli edasikaebamise kord ja tähtaeg üheselt kirjas Tallinna Halduskohtu 21.novembri 2006 määruses ja 14.detsembri 2006 otsuses. Seaduse vääriti mõistmine ega teadmatus ei saa olla tähtaja ennistamise põhjuseks. Isik peab olema piisavalt hoolas. Objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist, ei ole kaebaja oma taotluses esitanud. Tähtsust ei oma, kas apellatsioonkaebus esitati ühe või kahepäevase hilinemisega. Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust ning hilinemisega kohtusse pöördumine puudutab teiste menetlusosaliste õiguskindlust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 33

lg 3 p 2 näeb ette, et ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse määrusega selle esitajale, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ning ringkonnakohus ei ennista tähtaega. 7. Ringkonnakohus jääb oma 26.jaanuari 2007 määruses väljendatud seisukoha juurde, et apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Tulenevalt

§ 31

lõikest 4 võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tallinna Halduskohtu otsus tehti avalikult teatavaks 14.detsembril

1. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks oli 15.jaanuar
2. Apellatsioonkaebus on esitatud 17.jaanuaril 2007, seega hilinemisega. 2

§ 31

lõikega 4: „Apellatsioonkaebuse võib esitada kohtualluvusejärgsele ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.“ Kaebaja väitel oli ta varem tegelenud üldkohtu pädevusse kuuluvate asjadega ja seetõttu veendunud, et apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, mida lugeski kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevaks. Väide, et kaebaja pidas kohtuotsuse kättetoimetamist selle avalikult teatavakstegemiseks, ei ole veenev. Alates 1.jaanuarist 2006 kehtiv TsMS seob tõepoolest apellatsioonitähtaja kulgemise alguse otsuse apellandile kättetoimetamisega (TsMS § 632 lg 1), erinevalt kuni 1.jaanuarini 2006 kehtinud TsMS §-st 300, mis sidus apellatsioonitähtaja kulgemise alguse kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisega, ning

-st, mis jätkuvalt seob tähtaja kulgemise alguse kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisega (

§ 31lg 4), kuid Ts

MS pole samastanud ega samasta otsuse kättetoimetamist selle avalikult teatavakstegemisega. Et otsuse kättetoimetamine ja avalikult teatavakstegemine ei ole samatähenduslikud mõisted, nähtub selgelt TsMS § 632 lõike 1 tekstist, mille kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuni 1.jaanuarini 2006 kehtinud TsMS sätestas ja alates 1.jaanuarist 2006 kehtiv TsMS sätestab selgelt, mida tähendab kohtuotsuse avalikult teatavakstegemine. Varasema TsMS § 266 nägi ette, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kantselei kaudu. Kehtiva TsMS § 452 näeb ette, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu.

§ 28

lg 1 sätestab, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. Varasema üldkohtumenetluse kogemuse olemasolu viitab pigem sellele, et kaebaja peaks teadma, mida kohtuotsuse avalik teatavakstegemine tähendab. Kui ta seda ka ei teadnud, ei saanud ta loota oma oletuse paikapidavusele, et kohtuotsuse talle kättetoimetamine tähendab avalikku teatavakstegemist, vaid pidanuks avaliku teatavakstegemise tähenduse välja selgitama. Käesolevas asjas aga puudus selleks isegi vajadus, sest Tallinna Halduskohtu 21.novembri 2006 määrusega (kohtutoimiku lk 173) määrati vastavalt

§ 201

lõikele 1 kindlaks, et otsuse avalikult teatavakstegemise aeg on 14.detsember 2006 kell 16.45 ning sellest teatati määruse edastamisega menetlusosalistele. Tallinna Halduskohtu 21.novembri 2006 määruse said nii kaebaja kui ka tema nõustaja kätte 24.novembril 2006 (väljastusteated tl 177, 178). Olukorras, kus kohus on menetlusosalisele teatanud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise kuupäeva ja kellaaja ning selgitanud, et apellatsioonitähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, ei saa lugeda tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks väidet, et menetlusosaline oli tähtaja kulgemise alguse suhtes eksituses ja arvas, et tähtaeg hakkab kulgema mingil muul ajal. Kohus ei saa õiguskindluse kaitseks seaduses sätestatud tähtaega ennistada, kui menetlusosaline, isegi kui tema õigusteadmised on vähesed, ei ole üles näidanud nõutavat hoolsust kohtu poolt talle teatavaks tehtud kaebetähtaja järgimisel. 9. Eeltoodu tõttu tuleb apellatsioonkaebus

§ 33lg 3 p 2 alusel selle esitajale tagastada.

Vastavalt

§ 33lõikele 7 tuleb apellatsioonkaebus tagastada koos lisadega.

Määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule (

§ 33lg 8). Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust 3

§ 33lg 9).

10. Põhjusel, et apellatsioonkaebus tagastatakse

§ 33

lg 3 p 2 alusel, ei ole ringkonnakohtul vaja võtta seisukohta apellatsioonkaebuses sisalduva taotluse suhtes kaebaja vabastamiseks riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 4