) § 9 lg 1 kohaselt konfidentsiaalsed materjalid on AS-le H saanud teatavaks õigusvastaselt, sest Siseministeerium ega AS * ei ole neid pakkumisi AS-le H väljastanud, vastas Riigihangete Amet otsuses, et ei hinda, millistel asjaoludel on AS-le H teatavaks saanud AS * poolt esitatud pakkumine.
§-st 63 on ametil õigus vaidlustuse läbivaatamiseks nõuda ostjalt vajalikke dokumente ja kirjalikku seletust, samuti kaasata vaidlustuse läbivaatamisele eksperte. Seega on Riigihangete Ameti kohustus välja selgitada vaidlustuse õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud. 2) Vaidlust pole selles, et AS H vaidlustus tugines valdavalt AS * pakkumiste mittevastavusele pakkumise kutses esitatud tingimustele, so AS * pakkumiste sisule. Vaidlustusele lisati koopiad AS * pakkumistest.
lg 1 sätestab, et ostja ei avalikusta pakkujatelt või pakkumismenetluses osalemist taotlevatelt isikutelt nende ning pakkuja ja taotleja ei avalikusta ostjalt tema äritegevuse kohta saadud informatsiooni ega pakkumiste ja läbirääkimiste sisu, kui selles seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sellest tuleneb, et pakkumiste sisu puhul on tegemist konfidentsiaalse teabega.
tagab ka pakkumise sisu konfidentsiaalsuse kaitse.
lg 1 kohaselt sätestab riigihangete seadus riigihangete teostamise korra, riigihangetega seotud subjektide õigused ja kohustused ning vastutuse riigihangete seaduse rikkumise eest, samuti riikliku järelevalve teostamise korra, eesmärgiga edendada konkurentsi ning tagada riigihangete läbipaistvus ja pakkumismenetluses osalejate võrdne kohtlemine. Käesoleval juhul kasutas teavet, mis on tunnistatud seadusega konfidentsiaalseks ja mis peab olema kolmandatele isikutele kättesaamatu, oma õiguste kaitseks kaebuse esitaja konkurendiks olev pakkumismenetluses osalev teine äriühing. Riigihangete Ametil tuli vaidlustuse läbivaatamisel hinnata, kas vaidlustuse esitaja poolt esitatud tõendi - AS * pakkumine - kogumine oli seaduslik. 3) Riigikohtu määruses nr 3-3-1-6-03 avaldatud seisukoht, et nii kriminaalmenetluses, haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses toob tõendite kogumise nõuete ja korra oluline rikkumine kaasa tõendi lubamatuse, laieneb ka riigihankemenetlusele. Konfidentsiaalse teabe kui vaidlustuse esitamiseks tõendi kogumise seaduslikkuse kohta andmed puuduvad ja seega tuleb eeldada selle õigusvastast kogumist. Selleks, et otsustada, kas tõendi kogumise nõuete ja korra rikkumine on oluline, tuleb hinnata, millisel määral rikuti isiku põhiõigusi ja demokraatliku õigusriigi põhiprintsiipe, menetluse eesmärgi võimalikku eripära ja olulisust ning kogutud tõendi seost haldusaktiga. Konfidentsiaalse informatsiooni kasutamine vaidlustusmenetluses ei vasta riigihankemenetluse põhimõtetele ja riigihangete seaduse eesmärkidele. Sellisele informatsioonile tugineva vaidlustuse rahuldamine on vastuolus riigihankemenetluses pakkumisest osavõtjate võrdse kohtlemise ja konkurentsi edendamise põhimõtetega. Konkurendi poolt kaebaja kohta konfidentsiaalse teabe kasutamine riivab kaebaja ettevõtlusvabadust. Seega on tegemist olulise rikkumisega tõendi kogumisel ning Riigihangete Ameti poolt sellise tõendi arvestamine vaidlustuse läbivaatamisel on õigusvastane. Käesoleval juhul mõjutas oluline viga tõendi kogumisel asja otsustamist. Kuigi Riigihangete Amet nõudis ostjalt välja pakkumismenetlust puudutavad dokumendid, ei tähenda see, et vaidlustuse esitamisel oleks vaidlustuses kaebaja pakkumiste sisu puudutavaid asjaolusid saanud tõendada mõne teise seaduslikult kogutud tõendiga. Seetõttu saanuks Riigihangete Amet küll vaidlustuse läbi vaadata, kuid seda vaid osas, kus vaidlustuse esitaja ei tuginenud lubamatutele tõenditele. Seega on Riigihangete Ameti otsus õigusvastane. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 3
Seega on Riigihangete Amet tõendid kogunud õiguspäraselt ja selgitanud kogutud tõendite alusel välja asjas olulise tähtsusega asjaolud, millest lähtuvalt ei olnud tal võimalik teha asjas teistsugust otsust. Vaidlustusmenetluses ei uurita ja selgitata välja kuritegude asjaolusid, sest see pole kriminaalmenetlus. Käesoleval juhul tuvastas Riigihangete Amet enne vaidlustuse läbivaatamist, et Siseministeerium on 09.01.2006 kirjaga nr 4.2-4-2/357 esitanud kuriteoteate kriminaalmenetluse alustamiseks, ja samast kuriteost ei ole vaja teatada mitu korda. Halduskohtu viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-6-03 oli tegemist olukorraga, kus Maksuamet kogus tõendeid haldusmenetluses ettekirjutuse tegemiseks ebaseaduslikult. 3) Väär on halduskohtu seisukoht, et vaidlustuse läbivaatamisel pidi vastustaja hindama, kas vaidlustuse esitaja esitatud tõendi kogumine oli seaduslik. Riigihangete Amet on vaidlustuse läbivaatamisel kohustatud hindama, kas ostja otsused on kooskõlas riigihangete seadusega. Vaidlustuse esitajale teise pakkuja pakkumise sisu teatavaks saamine ei saa olla mõjutanud ostja poolt asja otsustamist (otsuse õiguspärasust) ega ka Riigihangete Ameti poolt asja otsustamist. Ostja riigihangete seadusega vastuolus olevad otsused ei saa muutuda seadusega kooskõlas olevaks seetõttu, et konfidentsiaalse teabe kui vaidlustuse esitamiseks tõendi kogumise seaduslikkuse kohta andmed puuduvad, seega tuleb eeldada selle õigusvastast kogumist. Riigihangete Amet ei ole oma tegevusega rikkunud
lg-s 1 sätestatud konfidentsiaalsuse nõuet või võimaldanud juurdepääsu kellegi ärisaladusele. Tähelepanuta on jäetud, et otsuse tegemisel olulise fakti sai Riigihangete Amet koguda
Isegi kui tõendite kogumisel on AS H rikkunud tõendite kogumise reegleid, ei saa see viia Riigihangete Ameti otsuse tühistamisele, sest otsus tugineb õigetele lõppjäreldustele. Oluline on märkida, et kaebuse esitaja on loobunud otsuses toodud järelduste vaidlustamisest. 4) Halduskohus on jätnud tähelepanuta pakkumismenetluse eesmärgi eripära – pakkujate võrdse kohtlemise tagamine seeläbi, et puudustega pakkumist ei tunnistataks võrdselt puudusteta pakkumisega vastavaks pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele. Halduskohus peab olulisemaks ühe pakkuja ärihuve teiste pakkumismenetluses osalevate pakkujate huvidest ja ostja kohustuse täitmise tagamisest, et pakkumismenetlus viidaks läbi läbipaistvalt ja kõiki pakkujaid võrdselt koheldes. Selle tagamiseks on oluline Riigihangete Ameti poolt ostja otsuste õigsuse kontrollitavus. 5)
lg 4 loetleb ammendavalt, millisel juhul jätab amet vaidlustuse läbi vaatamata, ja võimalik vaidlustuse esitaja poolne viga vaidlustuse esitamiseks tõendite kogumisel ei too kaasa vaidlustuse läbivaatamata jätmist. Halduskohus on leidnud, et Riigihangete Ametil tulnuks vaidlustus küll läbi vaadata, kuid üksnes osas, milles ei tuginetud lubamatutele tõenditele. Vaidlustuses polnud osa, mis ei oleks olnud seotud AS * pakkumiste vastavusega pakkumise kutse dokumentides toodud tingimustele. 4
lg 1 sätestab riigihankemenetluses osalevate isikute ärisaladuse kaitse põhimõtte. Eelviidatud sättest tulenevalt oleks Riigihangete Amet pidanud arvesse võtma AS * konfidentsiaalse teabe kasutamise lubamatust vaidlustuse esitamise alusena. AS H vaidlustuse sisulised põhjendused puudutasid AS * pakkumise tehnilise lahenduse vastavust pakkumise kutse dokumentides sätestatud nõuetele. Kui AS-l H poleks olnud võimalik tugineda AS * konfidentsiaalsele pakkumisele, poleks ta saanud sellist vaidlustust esitada ja Riigihangete Amet vastavate põhjenduste osas seisukohta võtta. Ilma lubamatu tõendi kasutamiseta poleks vaidlustus vastanud
§-s 61 ja § 62 lg-s 3 sätestatud nõuetele, sest vaidlustuse esitaja ei oleks saanud kirjeldada oma õiguste rikkumist ja esitada põhjendusi, miks ta loeb ostja vaidlustatud otsust oma õigusi rikkuvaks või huve kahjustavaks.
lg 4 p 2 kohaselt jäetakse vaidlustus selliste puuduste esinemise korral läbi vaatamata. Seega ei muuda ka asjaolu, et Riigihangete Amet nõudis
lg 1 alusel ostjalt välja ka pakkumiste originaalid, vaidlustuse aluseks oleva tõendi kasutamist olematuks ja sellele tugineva otsuse tegemist õiguspäraseks. Ebaõiglusest ei saa tekkida õiglust. Kuna ilma
§-s 9 sätestatud konfidentsiaalsusnõuet rikkumata ei oleks AS H saanud kaebuse esitaja pakkumisi, on tegemist olulise veaga tõendite kogumisel. Riigihangete Amet sai ja pidi vaidlustust menetledes võtma seisukoha vaidlustuse aluseks olevate tõendite kogumise seaduslikkuse kohta tulenevalt Põhiseaduse §-st 3 ja
Vaidlustuse rahuldamise tagajärjeks oli sisuliselt kõlvatu konkurentsi lubamine. 3) Halduskohus ei pidanud kontrollima vaidlustatud Riigihangete Ameti otsuse sisulist õiguspärasust, sest selle otsuse tegemisel rikuti oluliselt menetlusnorme. Kaebuse esitaja oli sunnitud menetlusökonoomilistel kaalutlustel kaebuse põhjendustest vaidlustatud otsuse sisu kohta loobuma, sest vaidlustuse lubamatu läbivaatamisega lõi Riigihangete Amet olukorra, kus pakkumiste jõusoleku tähtaja möödumise tõttu hankemenetlus sisuliselt lõppes. 4) Kuna käesoleval juhul on tegemist pretsedentiloova ja tavapärasest keerukama haldusasjaga, on kaebuse esitaja kohtukulu 17 000 krooni igal juhul mõistlik ja põhjendatud. 5
lg 1 rikkumise läbi on kaebuse esitaja pakkumise sisu AS-le H teatavaks saanud.
lg 1 sätestab, et ostja ei avalikusta pakkujatelt või pakkumismenetluses osalemist taotlevatelt isikutelt nende ning pakkuja ja taotleja ei avalikusta ostjalt tema äritegevuse kohta saadud informatsiooni ega pakkumiste ja läbirääkimiste sisu, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 8. Ostja on kohustatud
lg 1 kohaselt kontrollima pakkujate kvalifikatsiooni, sealhulgas nende vastavust
-s sätestatud nõuetele, ning
lg 1 kohaselt esitatud pakkumiste vastavust pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on ostja kohustus pakkumiste hindamise ja võrdlemise kaudu selgitada välja vastavaks tunnistatud pakkumiste hulgast pakkumise kutse dokumentides esitatud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine, kusjuures see peab olema objektiivselt põhjendatav. Ostja eeltoodud otsuste ja nende otsuste peale esitatud vaidlustuste suhtes langetatud Riigihangete Ameti otsuste õiguspärasuse hindamisel on määrava tähtsusega see, kas ostja ja ameti seisukohad pakkujate või pakkumiste nõuetelevastavuse ja soodsuse osas on õiged. Asjaolu, et riigihankemenetluses võib ostja vm osaliste poolt olla toime pandud
lg-s 1 sätestatud konfidentsiaalsusnõude rikkumisi, ei anna alust nõuda ostjalt nõuetele mittevastava pakkuja või pakkumise kvalifitseerimist või objektiivselt soodsaimaks mitteoleva pakkumise edukaks tunnistamist. Selliste õiguslike tagajärgede omistamine eeltoodud rikkumistele oleks otseses vastuolus riigihangete seaduse eesmärgiga. 9.
Et Riigihangete Amet saaks kontrollida, kas ostja seisukohad pakkuja või pakkumise nõuetelevastavuse või pakkumise soodsuse osas on õiged, on tal
lg 1 alusel õigus ostja eeltoodud küsimustes langetatud otsuste peale esitatud vaidlustuse läbivaatamisel nõuda ostjalt kõikide vaidlustuse läbivaatamiseks vajalike dokumentide, sealhulgas pakkumiste, esitamist. Seega pole
lg-s 1 nimetatud teave riigihankemenetluses või vaidlustuse läbivaatamise menetluses lubamatu tõend, millele ei saaks Riigihangete Amet vaidlustuse suhtes tehtud otsust rajada. Seetõttu ei saa mingi pakkumise sisu teatavakssaamine Riigihangete Ametile olla menetluslik rikkumine, mis mõjutaks vaidlustuse läbivaatamisel langetatud Riigihangete Ameti otsuse õiguspärasust. Seepärast ei saa Riigihangete Ametilt nõuda, et amet ei tohiks menetleda vaidlustust, mis tugineb
Selline nõue oleks vastuolus riigihangete seaduse eesmärgiga. Määrav ei ole siinkohal asjaolu, et faktilise võimaluse vaidlustuse esitamiseks, mis vaidlustuse esitajal muidu puuduks, lõi talle konkurendi pakkumise sisu õigusvastane teadasaamine. Sellise vaidlustuse esitamise võimaluse läbi ei oma vaidlustuse esitaja kokkuvõttes riigihankemenetluse lõpptulemuse suhtes selliseid eeliseid, mis tal õiguspäraselt läbiviidud riigihankemenetluses puudunuks. Kui vaidlustus osutub sisuliselt põhjendatuks, oleks ostja õiguspärase toimimise korral pidanud 6
§-s 11 loetletud funktsioonidest.
p 1 kohaselt on ameti ülesandeks sõltumata talle esitatavatest vaidlustustest riikliku järelevalve teostamine, mille käigus amet kontrollib riigihangete teostamise vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele.
p 2 alusel on ametil õigus saada ostjatelt riigihangete kohta kogu riikliku järelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni, samuti riigihanget puudutavate dokumentide originaale või ärakirju. See õigus ei ole sõltuvuses sellest, kas nimetatud teave või dokumendid on olnud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.