← Eesti

3-06-2327/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Silvia Truman ja Ivo Pilving Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-2327 Haldusasi I.K kaebus Riigiprokuratuuri 25.08.2006 käskkirja nr RP-31/06/295 seadusevastaseks tunnistamise nõudes ja teenistusse ennistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21.12.2006 määrus nr 3-06-2327 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.K määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta I.K määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.12.2006 määrus haldusasjas nr 3-06-2327 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK
  2. Riigiprokuratuuri 25.08.2006 käskkirjaga nr RP-3-1/06/295 vabastati Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi I.K alates 01.09.2006 ametist ebapiisava keeleoskuse tõttu. I.K tutvus käskkirjaga 28.08.
  4. I.K esitas 27.11.2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Riigiprokuratuuri 25.08.2006 käskkiri seadusevastaseks ja ennistada kaebaja teenistusse. Kaebuses esitati ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus. Taotlust põhjendas kaebaja sellega, et kaebetähtaeg lasti mööda mõjuva põhjuse tõttu, milleks oli kaebuse esitaja haigus. Taotluse põhistamiseks oli kaebusele lisatud OÜ * arsti dr. A. R 27.10.2006 tõend nr 2006/23, mille kohaselt oli I.K 29.08.2006 kuni 27.10.2006 ambulatoorsel ravil (diagnoos: depressiooniga ärevus), töövõimetusleht nr 00000009, milles on töövabastuse perioodiks märgitud 29.09.200627.10.2006 ning töövõimetusleht nr 00010403 töövabastuse perioodiga 30.10.2006-31.10.
  5. 3-06-2327
  6. Tallinna Halduskohtu 21.12.2006 määrusega haldusasjas nr 3-06-2327 jäeti kaebetähtaeg ennistamata ning lõpetati asja menetlus. Kohus leidis, et taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud. HKMS § 12 lg 3 nimetatud kaebetähtaja ennistamise mõjuv põhjus saab olla objektiivne asjaolu, mis takistas kaebuse tähtaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kaebetähtaja viimane päev oli 27.09.
  7. Kaebaja ilma töövabastuseta ambulatoorne ravi perioodil 29.08.2006-28.09.2006 ei ole mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Tallinna Halduskohtu 22.02.2007 määrusega jäeti I.K määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.12.2006 määruse peale rahuldamata ning edastati lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  8. Määruskaebuses palub I.K Tallinna Halduskohtu 21.12.2006 määrus tühistada. Halduskohus ei ole välja selgitanud tähtsaid asjaolusid ja kogunud dokumente, mis kinnitavad kaebaja töövõimetust ajavahemikul 29.08.2006-29.09.
  9. Kaebaja on Riigiprokuratuurile esitanud haiguslehe nr 00000007, mille mittemärkimine vastustaja poolt halduskohtule esitatud seisukohtades viis kohtu ekslike järeldusteni. Koopia töövõimetuslehest nr 00000007 (töövabastuse perioodiga 29.08.2006-28.09.2006, lisatud määruskaebusele) tõendab, et on olemas mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Selle haiguslehe olemasolu välistab vajaduse tõendada, mil viisil takistas haigus kaebuse esitamist ajavahemikul 29.08.2006-29.09.
  11. Riigiprokuratuuri vastuses määruskaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Vastustaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. Neis seisukohtades märgiti, et käskkirja vaidlustamiskorda ja –tähtaega oli käskkirjas selgitatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 422 lg-te 1 ja 2 kohaselt pole iga haigestumine või ravi saamine käsitatav menetlustoimingu tegemata jätmise mõjuva põhjusena. Kaebaja sai ambulatoorset ravi ning tegemist ei olnud kehalise häirega, mis oleks takistanud tema liikumist. Seega pole kaebaja haiguse näol tegemist mõjuva põhjusega kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Määruskaebus on üldsõnaline ja ei käsitle kohaseid asjaolusid. Asjaolu, et kaebaja haigestumine raskendas kaebuse esitamist, ei ole iseenesest aluseks kaebetähtaja ennistamisele. Töövõimetuslehe tähendus avaliku teenistuse suhetes ja halduskohtumenetluses ei ole võrdsustatavad. Kohus kaalus kaebaja esitatud andmeid ning leidis põhjendatult, et ambulatoorset ravi vajava terviserikke puhul peab vastava taotluse esitaja näitama, milline mõjuv põhjus ja kuidas tingis kaebetähtaja möödalaskmise, ja seda kaebaja ei ole teinud. Põhjendamatu on määruskaebuse etteheide kohtu eksitamisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  12. HKMS § 12 lg 3 kohaselt rahuldab halduskohus kaebetähtaja ennistamise taotluse, kui loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Õige on halduskohtu seisukoht, et tähtaja ennistamise mõjuv põhjus on objektiivne asjaolu, mis takistas kaebuse tähtaegset esitamist. 2

(3)3-06-2327 Kaebuse esitamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemine ei võta kaebuse esitajalt kohustust teha mõistlike pingutustega kõik endast olenev, et kohtusse pöördumisega hilinemine kujuneks võimalikult lühikeseks. Kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud juhul, kui kaebusega kohtusse pöördumisega on hilinetud enam, kui on põhjendatav kaebaja esiletoodud kaebuse esitamist takistanud asjaoludega. Arvestada tuleb ka seda, et vaidlustatud haldusakti kehtimajäämise poolt kõnelevad huvid on seda kaalukamad, mida enam on kaebetähtaega ületatud. Kui kaebetähtaja möödumisest kaebuse esitamist takistava asjaolu äralangemiseni on möödunud pikem ajavahemik, tuleb kaebuse kohtule esitamisega kiirustada, tehes seda esimesel võimalusel. Kaebuse esitamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemine pärast kaebetähtaja möödumist ei anna alust oodata kohtusse pöördumisega kaebetähtajaga võrdse aja võrra. TsMS § 67 lg 2 kohaselt võib seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal tähtaja järgimist takistav mõjuv põhjus ära langes.
  1. Kaebuse esitaja leiab, et haigestumine ja töövõimetus on piisav, tõendamaks, et kaebuse esitamine ei olnud töövõimetuslehtedest nähtuval töövõimetuse perioodil võimalik. Kaebuse esitaja ei väida, et tervislik seisund takistas tal kohtusse pöördumist ka peale töövõimetuse perioodi lõppu. Töövõimetuslehtedelt nähtuvalt on kaebuse esitaja töövõimetus kestnud kuni 31.10.
  2. Kaebus halduskohtule on esitatud alles 27.11.2006, seega peaaegu kuu aja möödumisel töövõimetuslehtedel näidatud töövõimetuse perioodi lõppemise päevast arvates. Kaebuse esitaja ei ole selgitanud, miks ei olnud võimalik kohtusse pöörduda varem kui 26 päeva peale töövõimetuse lõppu. Juba seetõttu ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlus põhjendatud ning see on õigesti jäetud rahuldamata.
  3. Eeltoodud põhjendustel ei pea ringkonnakohus vajalikuks täpsemalt uurida, kas kaebuse esitaja tervislik seisund takistas tal kaebuse kohtule esitamist kaebetähtaja jooksul või ajavahemikul kuni 31.10.
  4. Samas nõustub ringkonnakohus vastustaja seisukohaga, et ainuüksi isiku viibimisest töövõimetuslehel ei saa järeldada, et kaebuse halduskohtule esitamine ei olnud samal ajavahemikul võimalik. Lauri Madise Silvia Truman Ivo Pilving 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.