MS § 550 lg. 1 p.1 ja 554 järgi taotleb avaldaja O ja V P’ile eestkostja määramist. Eestkostjaks määrata E R. Asjast puudutatud isik E R on andnud oma nõusoleku tema määramiseks tema tütre laste O ja V P eestkostjaks, mida kinnitas ka kohtuistungil. Kohus on E R’ile selgitanud eestostja seadusest tulenevaid ülesandeid ja piiranguid. Asjast puudutatud isik L P oma avalduses Ridala Vallavalitsusele /t.l. 13/ eestkostja määramisele vastuväiteid ei esitanud. Asjast puudutatud Kohila Vallavalitsus Nõustus, et O ja V P eestkostjaks peaks olema nende vanaema E R. Laste ema L P ei ole halva majandusliku olukorra ning elamistingimuste tõttu suuteline tagama laste piisavat heaolu. Eestkostetavate O ja V P esindaja määratud korras , vandeadvokaat Sulev Raudsepp On seisukohal, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eestkoste seadmine on vajalik eelkõige eestkostetavate enda huvides. Osalised on ise rahul, mingeid vaidlusi ei ole. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad , leiab, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel:
järgi seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.
järgi eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. Ridala Vallavalitsus on esitanud kohtule avalduse /t.l. 2/ alaealistele O ja V P’ile eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on laste hooldamisega alates 2001. aasta jaanuarist tegelenud nende vanaema E R. Ema L P ei ole suuteline lapsi enda juurde võtma, sest tal on peres veel X last ja ta kasvatab neid üksi. Laste ema ei käi tööl, sest viimane laps on veel väga väike. Vanaema E R ja lapsed O ja V P elavad ühes majapidamises ja vanaema on laste eest hoolitsemisega hästi hakkama saanud. Ka asjas arvamuse andmiseks kaasatud Kohila Vallavalitsus on seisukohal, et eestkostja määramine ei kahjusta eestkostetavate huvisid ja on vajalik. Ema L P kasvatab üksi X alaealist last. Elamistingimused on kesised. Kuna ema juures ei ole piisavalt ruumi , viibib tütar enamiku ajast isapoolse vanaema juures . L P on pere noorima lapsega kodus. Vallavalitsus ei esitanud vastuväiteid ka eestkostja isiku suhtes.
järgi lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10. aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10 aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. TsMS § 556 järgi kuulab kohus ära vähemalt seitsmeaastase piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega alaealise isiklikult. Kohus määras alaealistele O ja V P esindajaks advokaadi, kes on seisukohal, et eestkostja määramine ei kahjusta alaealiste huve ja on vajalik. Kohus kuulas alaealised ära ka isiklikult, kohtuistungil. Lapsed on rahul sellega, et elavad vanaema juures. Nad ei soovi praegusest kodust lahkuda, sest seal on nende sõbrad ja nendele meeldib seal. Keegi menetlusosalistest Ridala Vallavalitsuse taotlusele vastuväiteid ei esitanud.
Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Ridala Vallavalitsus on teinud ettepaneku määrata O P ja V P eestkostjaks vanaema E R, kes on andnud oma kirjaliku nõusoleku tema määramiseks tütretütarde eestkostjaks /t.l. 7/. Kohus on veendunud, et E R on oma isikuomadustelt ja võimetelt sobiv isik eestkoste teostamiseks. Suhted eestkostetavatega on head.
tulenevaid asjaolusid, mis takistaks tema määramist eestkostjaks ei ole tuvastatud.
Eestkostja on kohutatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest.
Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest.
järgi ei või eestkostja eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata neid piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasju, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. Nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda ka nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.