MS § 550 lg. 1 p.1 ja 554 järgi taotleb avaldaja A Aile eestkostja määramist. Eestkostjaks palub avaldaja määrata T T. Asjast puudutatud isik T T on andnud oma nõusoleku tema määramiseks tütretütre A A'i eestkostjaks, mida kinnitas ka kohtuistungil. Kohus on Tatajana Tle selgitanud eestostja seadusest tulenevaid ülesandeid ja piiranguid. Asjast puudutatud isik I A eestkostja määramisele vastuväiteid ei esitanud ja leidis, et lapsel on parem ja turvalisem elada koos vanaemaga. Asjast puudutatud Haapsalu Linnavalitsus Leidis, et alaealine A A ja tema vanaema T T moodustavad perekonna. Nad hoolivad üksteisest ja on teineteisega harjunud. A A'it kasvatab, tema eest hoolitseb ja vajadusel ravib vanaema. Emaga on kontakt vähene. Linnavalitsuse hinnangul ei kahjusta eestkostja määramine lapse huve. Eestkostetava A A’i esindaja määratud korras , vandeadvokaat Sulev Raudsepp on seisukohal, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eestkoste seadmine on vajalik eelkõige eestkostetava enda huvides. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad , leiab, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel:
järgi seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.
järgi eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. Ridala Vallavalitsus on esitanud kohtule avalduse /t.l. 2/ alaealisele A A'ile eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on last alates tema 9.elukuust kasvatanud vanaema T T. Ema I Aiga on lapsel kontakt vähene. Ema elab mujal ja tal on oma pere. Vanaema T T ja A A elavad ühes majapidamises ja nad on teineteisega harjunud. Ka arvamuse andmiseks kaasatud Haapsalu Linnavalitsus on seisukohal, et eestkostja määramine ei kahjusta eestkostetava huvisid ja on vajalik. Linnavalitsuse esindaja on tutvunud nii A A’i ja T T kui ka I A’i koduste tingimustega ja leidnud, et T T korteri olukord on rahuldav. Käesolevaks ajaks on kujunenud olukord, et alaealise A A’i eest hoolitseb igapäevaselt, teda kasvatab, õpetab ja vajadusel ravib tema vanaema T T. Laps ja vanaema moodustavad perekonna, nad hoolivad teineteisest ja on teineteisega harjunud, kummalegi on teada teise iseloomuomadused, vajadused, igapäevaelu harjumused jm. Emaga on lapse kontakt vähene. Linnavalitsuse esindaja on kohtunud ka A Aiga ja leiab, et tegemist on eakohaselt arenenud ning võõra täiskasvanuga vabalt ja viisakalt suhtleva lapsega.
järgi lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10. aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10 aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. TsMS § 556 järgi kuulab kohus ära vähemalt seitsmeaastase piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega alaealise isiklikult. Kohus määras alaealisele A A’ile esindajaks advokaadi, kes on seisukohal, et eestkostja määramine ei kahjusta alaealise huve. Kohus kuulas alaealise ära ka isiklikult, tema ema elukohas. Laps on rahul sellega, et teda kasvatab vanaema. Ta ei soovi vahetada elukohta, kuna tal on ümbruskonnas palju sõpru, ta on sealse elukeskkonnaga harjunud ja tunneb end turvaliselt. Keegi menetlusosalistest Ridala Vallavalitsuse taotlusele vastuväiteid ei esitanud.
Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Ridala Vallavalitsus on teinud ettepaneku määrata A A'i eestkostjaks vanaema T T, kes on andnud oma kirjaliku nõusoleku tema määramiseks tütretütre eestkostjaks /t.l. 9/. Kohus on veendunud, et T T on oma isikuomadustelt sobiv isik eestkoste teostamiseks. Suhted eestkostetavaga head.
tulenevaid asjaolusid, mis takistaks tema määramist eestkostjaks ei ole tuvastatud.
Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest.
järgi ei või eestkostja eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata neid piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasju, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. Nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda ka nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.