2-05-1769/1

2-05-1769 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2006.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-05-1769 (endine nr: 2-3663/05) Tsiviilasi xxx hagi sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja xxx vastu au ja väärikuse kaitseks Menetlustoiming hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende - hageja: xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) esindajad - hageja esindaja määratud korras: advokaat Kaspar Lind (Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid; asukoht P.Süda 3A-4, Tallinn) - kostja I: sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood xxx; asukoht xxx) - kostja I lepinguline esindaja: Aivi Karu - kostja II: xxx RESOLUTSIOON
2. Jätta läbi vaatamata xxx hagi sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja xxx vastu au ja väärikuse kaitseks.
3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu menetluses on xxx hagi sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja xxx vastu au ja väärikuse kaitseks. Algses hagiavalduses palus hageja kohustada kostjaid ümber lükkama andmeid, mis on esitatud hageja kohta ambulatoorse haige individuaalkaardil. 08.09.2006.a kohtusse saabunud hagiavalduse täienduses on hageja esitanud lisaks nõude tagastada talle relvad, mis võeti ära Tallinna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna poolt 07.04.2000.a. Hagiavalduse täienduses on kostjateks märgitud xxx, xxx, xxx ja xxx. Hagiavalduses ja selle täiendustes märgitust nähtuvalt leiab hageja, et tema relvaluba on ebaseaduslikult ja õigusvastaselt tühistatud Tallinna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna poolt 07.04.2000.a ning seda on tehtud Kaitsepolitseiameti initsiatiivil ja esitatud valeandmete põhjal. Hageja soovib, et kohus tunnistaks Tallinna Politseiprefektuuri eelnimetatud toimingu õigusvastseks, selleks aga on vajalik eelnevalt ümber lükata hageja kohta ambulatoorse haige individuaalkaardile märgitud andmed. Seejuures sai hageja enda väidete kohaselt relvaloa tühistamise kohta vormistatud otsuse kätte alles 2003.a juunikuus. Seniajani olid talle relvaloa tühistamise ja relvade hoiulevõtmise põhjused ebaselged. Hageja leiab, et relvaloa õigusvastase tühistamise tingisid osaliselt Tallinna Psühhoneuroloogiahaiglas talletatud valeandmed. Nimetatud andmetest sai hageja teada alles pärast relvaloa tühistamist toimunud kohtumenetluse käigus. Andmed selle kohta nagu oleks hageja olnud haiglaravil on valed. Hageja kinnituste kohaselt ei ole ta viibinud aastatel 1967-1968 kordagi haiglaravil ega vastuvõttudel ning temaga seoses puuduvad igasugused vahejuhtumid üldse. Hagejal oli nimetatud perioodil tööalane konflikt tema tolleaegses töökohas
4. autobaasis. Hageja käis psühhiaatriahaiglas selgitamas üksnes asjaolusid, mis seondusid konfliktiga töökollektiivis. Seega on andmed hageja ambulatoorsel kaardil valed ning kahjustavad hageja õigusi. Peaasjalikult kõnealuste andmete tõttu on hagejal tekkinud probleemid relvaloaga. Hageja leiab, et teda laimav ning tema õigusi rikkuv on xxx poolt koostatud ja xxx poolt allkirjastatud 11.03.2004.a kiri, milles on esitatud väide, et teda (s.o hagejat) konsulteerinud arstil tekkis kahtlus tema psüühilises seisundis ning ta pidas vajalikuks põhjalikku psühhiaatrilist uuringut siinses kliinikus. Osundatud kirjas märgitakse veel, et senini on xxx uuringutest keeldunud, mistõttu ei ole võimalik anda täpset vastust tema psüühilise seisundi kohta. Nimetatud kirjas on hageja arvates põhjendamatult tõstatud kahtlus tema vaimsest seisundist ning see riivab hageja au ja väärikust. Enda nõude õigusliku alusena on hageja tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg-tele 1ja
5. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavalt TsMS § 423 lg 2 p-le 2 on kohtul õigus jätta hagi läbi vaatamata juhul kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Nähtuvalt xxx hagiavalduses välja toodud asjaoludest ja esitatud nõuetest on hageja eesmärgiks saada tagasi jahirelvad, mis võeti ära Tallinna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna poolt 07.04.2000.a. Hageja arvates takistavad seda muu hulgas Tallinna Psühhoneuroloogiahaiglas talletatud väidetavalt ebaõiged andmed. Käesoleva tsiviilasja materjalide põhjal on tuvastatav, et Tallinna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna politseidirektori 07.04.2000.a kinnitatud otsusega on tühistatud hagejale väljastatud relvaluba nr K-411 samas otsuses märgitud jahirelvade kohta. Samuti on otsustatud relvade hoiulevõtmine ning antud korraldus selgitada xxx relvaloa tühistamisega kaasnevat. Õigusliku alusena on kõnealuses otsuses viidatud toona kehtinud relvaseaduse (RelvS) § 33 lg 1 p-le 2 ja § 28 lg 1 p-le 2 (vt toimik, lk 40). Kõnealust politseidirektori otsust ei ole hageja seaduses sätestatud korras vaidlustanud. Asja materjalide põhjal saab samuti järeldada, et relvad on politsei poolt hoiule võetud ning nende hagejale tagastamisest on keeldutud. Kohtu hinnangul ei ole võimalik ainuüksi hageja ambulatoorsel kaardil olevate väidetavalt ebaõigete andmete ümberlükkamisega hagejal hoiule võetud jahirelvi tagasi saada. Tulenevalt kehtiva RelvS § 34 lg-st 2 on füüsilise isiku poolt relva ja selle laskemoona hoidmiseks, kandmiseks ja edasitoimetamiseks vajalik relvaluba. Vastavalt sama seaduse § 35 lg-le 2 on füüsiline isik relvaloa saamiseks kohustatud elukohajärgsele politseiprefektuurile esitama: kirjaliku avalduse; dokumendid, mis tõendavad taotleja vastavust sama seaduse §-s 29 või 30 sätestatud nõuetele; arstliku läbivaatuse alusel tehtud järeldusotsuse ning; kaks fotot mõõtmetega 3×4 cm. Relvaloa andmist välistavad asjaolud on loetletud RelvS §-s
6. Arvestades, et hageja relvaluba on ülalmainitud 07.04.2000.a politseiasutuse otsusega tühistatud, on hagejal vajalik jahirelvade hoidmiseks ja kandmiseks taotleda relvaloa väljastamist kehtiva RelvS §-s 35 sätestatud korras. Selle raames on võimalik arstliku läbivaatuse käigus objektiivselt otsustada ka hageja psüühilise seisundi üle. Seega ei annaks hageja ambulatoorsel kaardil olevate andmete võimaliku ebaõigsuse tuvastamine veel alust jahirelvade tagastamiseks hagejale. Lisaks välistaks hagi rahuldamise ka asjaolu, et ükski kostjatena märgitud isikutest ei ole hageja jahirelvade valdajaks. Samuti ei oleks hagejal võimalik hagiga soovitud eesmärki saavutada ambulatoorsel kaardil olevate andmete ümberlükkamise osas (ka seda nõuet eraldi vaadates). VÕS § 1047 lg 4 võimaldab kannatanul nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist eeldusel, et tegemist on avaldatud andmetega. Patsiendi ambulatoorsel kaardil olevaid andmeid ei saa kohtu arvates lugeda avaldatud andmeteks. Hageja poolt osundatud 11.03.2004.a kiri on koostatud vastusena advokaat M.Vesiroos´i järelepärimisele (vt toimik, lk 30). Toimikumaterjalidest nähtuvalt esindas advokaat M.Vesiroos hageja xxx Tallinna Linnakohtu tsiviilasjas nr 2/231-6452/03 (vt toimik, lk 10, lk 2526). Tulenevalt advokatuuriseaduse § 44 lg-st 1 on advokaat muu hulgas kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse, samuti teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Vastavalt sama seaduse §-le 45 lasub advokaadil kutsesaladuse hoidmise kohustus, mis ei ole ajaliselt piiratud. Seetõttu ei ole ka 11.03.2004.a kirja võimalik kohtu arvates vaadelda andmete avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses. Hageja on viidanud soovile tuvastada relvaloa tühistamise kui politseiprefektuuri toimingu õigusvastasus. Kohus märgib, et sellesisulise nõude esitamise tähtaeg on käesolevaks ajaks igal juhul möödunud, isegi kui eeldada, et hageja sai relvaloa tühistamise otsusest teada alles 2003.a juunis. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg-le 1 (teine lause) saab kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada juhul, kui esitajal on põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Käesoleval juhul saab xxx selliseks huviks olla eeskätt võimaliku õigusvastse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamine. Tulenevalt HKMS § 9 lg-st 4 võib kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Sama paragrahvi viienda lõike kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Seega on kõnealune tähtaeg möödunud. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks TsMS § 423 lg 2 p 2 leiab kohus, et esitatud hagiga ei ole hagejal võimalik enda väidetavalt rikutud õigusi taastada, mistõttu hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Indrek Parrest kohtunik