kohaselt kui vanemad elavad lahus , lepivad nad kokku , kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Pooltel on kooselu ajal sündinud JSJ , kes elab poolte kokkuleppel ema elukohas.
, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on
lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega ei saa primaarseks pidada vanemate väljaminekuid, vaid lapse vajadusi ja huve. Kohustus oma alaealist last ülal pidada tuleneb seadusest (
lg 1),
lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana arvestades lapse vajadusi ja vanemate varalist olukorda. Tallinna Linnakohtu . määrusega on elatis välja mõistetud. Vastavalt
§ - le 61 lg 3 võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus arvestab vajalikuks elatisraha suuruseks lapsele 3300 krooni, mis osas esitas oma nõusoleku asja menetlemise käigus ka kostja. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha.
lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohus hinnanud hageja poolt esile toodud kulutusi lastele, poolte sissetulekuid ja arvestades lapse vanust peab vajalikuks elatise suuruseks 3300 krooni lapsele. Kohus juhib ka tähelepanu, et makstav elatis on deklareeritav kui kulu, samuti hagejal saadava tuluna. Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, teisest lõikest tulenevalt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustusi ning ei esinenud perekonnaseaduse § 61 kuuendas lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus asub seisukohale, et elatis kuulub väljamõistmisele alates hagi esitamisest , kuivõrd toimunud kohtuistungil on pooled kinnitanud, et kostja on tasunud elatisraha 3200 krooni . Tulenevalt TsMS § -st 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda, kostjalt tuleb Eesti Vabariigi kasuks TsMS § 143 lg 4 ja 173 lg 1 ja 2 alusel välja mõista postikulu ning TsMS § 179 lg 1 alusel riigilõiv. Hageja on riigilõivuseaduse § 16 kohaselt elatisraha hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest, kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb elatis välja mõista kostjalt riigituludesse. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.