) § 442 lg 6]. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD esitas AS hagi AM´i vastu 15 176,40 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt ajal väljus AM nurgal rohelist värvi sõidukist ja lõi jalaga vastu N.K kasutuses olevat sõiduauto vasakpoolset esiust, millega tekitas esiuksele mõlgi. Nimetatud sõiduki suhtes oli AS-is sõlmitud sõidukikindlustuse kindlustusleping . Antud lepingust tulenevalt on hageja hüvitanud kostja poolt tekitatud kahju summas 15 176,40 krooni. Hageja palus kostjat täita hageja poolt kostjale esitatud nõue vabatahtlikult, kuid kostja seda ei teinud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 492 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 alusel võlgnevuse 15 176,40 krooni ja kohtukulu, mis koosneb hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust summas 1250 krooni. Kostja oma vastuses ei vaidle hagile vastu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
lg 1 järgi võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Sama sätte lõige 2 kohaselt kuulab kohus poole tema taotlusel ära. Kostja ei ole esitanud kohtule taotlust enda suuliseks ärakuulamiseks või tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja on esitanud kohtule taotluse asja lahendamiseks kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, hageja ärakuulamist ei soovi. Seega lahendab kohus asja lihtmenetluses sisulise otsusega. Kohus, tutvunud kohtule esitatud sõidukikahju väljamaksu arvestus-otsusega ja arvega , mille järgi on sõidukile tekitatud kahju kokku 15 176,40 krooni, avaldusega kindlustushüvitise saamiseks, sõiduki ülevaatuse akti ja fototabeliga, korduva pretensiooniga ning kohtuotsusega väärteoasjas, ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.
lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Vastavalt VÕS §-le 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 127 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja ei ole hagiavaldusele vastu vaielnud, mistõttu kohus loeb kahju 15 176,40 krooni eeltooduga tuvastatuks ning esitatud suuruses põhjendatuks ning kostjalt tuleb võlgnevus summas 15 176,40 krooni hageja kasuks välja mõista. Juhindudes
lg-st 1, 173 lg-st 1 ja 3 tuleb hagimenetluse kulud (sh riigilõiv) jätta täielikult kostja kanda.
§-st 174 tulenevalt on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos menetluskulude nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Arne Kolnes Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.