Mõista välja Murru Vanglalt kaebaja huvides tasutud riigilõiv 80 krooni ja õigusabitasuna 3000.00 krooni, kokku menetluskuluna 3080.00 krooni (kolm tuhat kaheksakümmend krooni) Diana Kivirajuja kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. (Tähtaja arvutamisel tuleb arvestada alates 01.01.2006.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 62 lõikes 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 137 lg 2 sätestatut.) KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1 26.09.2006.a. esitas kaebaja kohtule kaebuse Murru Vangla 24.08.2006.a. otsuse tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks. Kaebuse koostas J.Valdma. 26.09.2006.a. määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. 05.10.2006.a. kõrvaldas kaebaja kaebusest puudused ning 09.10.2006.a. võttis kohus kaebuse menetlusse. Kaebuselt oli tasutud 25.09.2006.a. riigilõivu 20 krooni (tlk 17) ja selgituses tlk 23 märgib J. Valdma, et tasutud on maksekorraldusega nr 161 täiendavalt riigilõivu ja koopiate raha. Lisatud on siseriikliku makse info (tlk 24), mille kohaselt 05.10.06.a. tasuti 161 krooni selgitusega R.K. täiendav riigilõiv ja koopiad. Maksjaks on OÜ Advokaadibüroo Valdmaa ja Partnerid. J. Valdma selgituse kohaselt on tasutud riigilõiv Murru vangla asjas 80 krooni, koopiad 6 krooni. Kohus võttis kaebuse menetlusse tühistamisnõudega ja kohustamisnõudega anda kaebaja kasutusse arvuti ja printer. Kohus andis kaebajale võimaluse 1 kuu jooksul täpsustada vajadusel selle nõudeid, arvestades, et tühistamisnõudega kaasneb ettekirjutus ja kaebaja on sellele kaebuses viidanud. Kaebaja oma kaebust kirjalikult ei täpsustanud. Kaebaja vaidlustas Murru vangla 24.08.06.a. otsuse nr 6-10/
) § 6 lg 2 p 1 tulenevalt kaebuse või protestiga võib muuhulgas taotleda: 1) haldusakti või selle osa tühistamist; 2) peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist, 3) haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist; 4) avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist; 5) avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist.
lg 1 tulenevalt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega võib kaebusega taotleda kehtiva haldusakti kehtetuks tunnistamist. Vastustaja leiab, et direktori 24.08.2006.a. otsus ei ole käesoleval ajal kehtiv, kuna kaebuse esitaja viibib arestimajas ja on 06.09.2006.a. Harju Maakohtu määrusega vahistatud alates 3 04.09.2006.a. esialgse tähtajaga kuni 04.03.2007.a. Kaebuse esitaja suhtes tuleb seega kohaldada vahistatu kohta sätestatut. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) viies peatükk sätestab eelvangistuse täideviimise tingimused. VangS § 90 lg 1 kohaselt eelvangistust kantakse kinnise vangla eelvangistusosakonnas ja arestimajas. Sama seaduse § 93 lg 3 tulenevalt võib vahistatul vangla direktori loal olla kambris üksnes isiklik televiisor või raadio. Seega vahistatul ei või kambris olla muid seadmeid sealhulgas sülearvutit ja printerit. Kaebuse esitaja on käesoleval ajal vahistatu ning ei viibi Murru Vanglas. Seetõttu ei ole võimalik ega ka õiguslikku alust nõuda vastustajalt anda kaebuse esitaja valdusse sülearvutit ja printerit. Kohtuistungil vastustaja asus seisukohale, et vaidlustatud otsus ei ole motiveeritud nõuetekohaselt, kuid haldusakti kehtivus on lõppenud hetkest, kui kaebaja vahistati ja paigutati ümber . Otsuse tegemise ajal ei olnud ta vahistatu. Keelduv otsus tehti, kuna arvuti ja printer ei ole vanglas vajalikud asjad. Vestluse sisust ei ole ta teadlik. Kui kaebaja uuesti tuuakse Murru vanglasse, siis tuleb teha uus taotlus ja tehakse uus otsus. Kehtetusele viitab HMS § 61 lg 2 alusel. Murru Vanglas ei olegi kaebajal arvutit eraldatud, kui kinnipeetava staatus taastub, siis tuleb teha uus taotlus. Kaebaja valikul antakse talle kambrisse asjad kaasa, VangS § 31 lubade regulatsioon ei ole muutunud. Lubade regulatsioon kehtib ühe vangla piires ja luba ühes vanglas ei laiene teistele vanglatele. Murru vanglasse on kaebaja paigutatud õppimise motiivil ning kui ta saabub Murru vanglasse, siis jätkub individuaalse täitmiskava täitmine. Kaebuse tühistamisnõudele lisaks alternatiivnõude esitamisele ei vaidle vastu. Kohtukulusid peab liiga suureks, seda enam, et motiive ei ole esitatud, lisatud on eelmise kohtuasja motiivid, loobuti ühest nõudest. Õigusabitasu mõistlik summa sellises asjas oleks 5000 krooni. Palub jätta kaebus rahuldamata ja kulud kaebaja kanda. KOHTU SEISUKOHAD Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused ja uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. R.K. viitab kaebuses Tallinna Halduskohtus 22.06.06.a. tehtud otsusele nr 3-06607, mil kohus arutas R.K. tühistamiskaebust Murru Vangla 22.02.2006.a. keeldumisele sülearvuti ja printeri kambrisse kasutusse andmiseks koos taotlusega kohustada Murru Vanglat kaebaja taotlust rahuldama. 22.02.2006 vastuses R.K.le keeldus Murru Vangla rahuldamast kinnipeetava taotlust lubada kambrisse varem teise vangla vahendusel ostetud sülearvuti „Acer““ ja portatiivne printer „Canon“. Sellest otsusest tulenevalt pidi vangla kaebaja taotluse uuesti läbi vaatama, mida Murru Vangla tegi formaalselt, otsustades küsimuse, kuid jättis esitamata keeldumise motiivid. Viidatud Halduskohtu otsusega taotletud eesmärk jäi saavutamata. 2) Kinnipeetaval võivad olla direktori loal VangS § 31 tulenevalt veel isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muud vaba aja veetmiseks vajalikud esemed, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega häiri teisi isikuid. VSKE § 59 lg 2 järgi võis vangla direktor anda loa personaalarvuti, portatiivse raadio, televiisori diagonaaliga kuni 37 cm, video- ja helikassettmagnetofoni ning musitseerimisvahendi või muu vaba aja veetmiseks vajaliku eseme omamiseks, kui 1) 4 selle kasutamine ei häiri teisi isikuid ja kui selle kasutamise kulud hüvitab kinnipeetav. Murru Vangla kodukord märgib ära kinnipeetavate isiklike elektriseadmete kasutamise peatükis 13 ning p 87 kohaselt on elektriseadmeteks personaalarvuti, monoliitse korpusega printer, portatiivne raadio, televiisor diagonaaliga kuni 37 cm, veekeetja ja elektripardel. Punkt 88 tulenevalt elektriseadme kasutamise luba antakse kinnipeetavale ainult talle isiklikult kuuluvale töökorras elektriseadmele juhul, kui kinnipeetaval on isikuarvel raha elektrikulude tasumiseks ja kui kambris on olemas seadme kasutamise tehnilised tingimused. Ühes toas või kambris võib olla ainult üks samast liigist elektriseade. Punkt 87 tulenevalt peab elektriseadmel olema ka pass, kasutamise juhend ning kaupluse tšekk ning punkt 90 nõuab ka turvakleebist. Seega võib kinnipeetaval olla personaalarvuti ja monoliitse korpusega printer järgmistel tingimustel: arvuti ja printer kuuluvad isiklikult kinnipeetavale; neil on pass, kasutamise juhend, kaupluse tšekk ning turvakleebis; kambris on olemas seadmete kasutamise tehnilised tingimused; toas või kambris ei ole juba teist samast liigist elektriseadet; kinnipeetava isikuarvel on raha elektrikulude tasumiseks; nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega häiri teisi isikuid. Kuid kohus märgib siinkohal, et neist sätetest ei saa teha järeldust, et ainuüksi nende tingimuste täitmisel tuleks kinnipeetavale anda automaatselt eseme enda juurde hoidmise luba. Vangla Sisekorraeeskirjade § 39 pealkiri kinnitab, et selle lg 2 nimetatud elektriseadmete kasutamise luba tähendab kinnipeetavale üldreegliga võrreldes soodustava erandi tegemist ning sellise erandi tegemiseks ei piisa üksnes sellest, et sellise erilise õigusega ei kaasne negatiivset tagajärge. Erandi tegemisel peab direktor prognoosima kaasnevaid negatiivseid ja positiivseid tagajärgi. Seadused ei sätesta sõnaselgelt, missugused on hindamiskriteeriumid, et teha kaalutletud otsus. Selline otsus on kaalutlusotsus, mille tegemise pädevus kuulub vangla direktorile. Ilmne on, et direktori kaalutlused ei tohi olla meelevaldsed, võrdses olukorras olevaid kinnipeetavaid peab kohtlema ühtemoodi. Loa andmisest võib ka keelduda, kuid direktor peab näitama ära mõistlikud põhjused, kui otsustab asja. Kaebaja on juba korra taotluse suhtes tehtud otsuse vaidlustanud ning selle otsuse motiividest lähtudes tuli küsimus uuesti lahendada. Antud juhul on tehtud otsus, mis ei vasta motiveerimise miinimumnõuetele ning haldusakt ei ole õiguspärane. Poolte vahel puudub vaidlus, et tegemist on diskretsiooniotsusega. VangS § 1.1 lg 1 kohaselt selles seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid arvestades VangS erisusi. HMS § 54 järgi haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lg 1 nõuab, et haldusakt oleks selge ja üheselt mõistetav. Tulenevalt HMS §-st 56 kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud ning haldusakti põhjendus antakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (lg 1). Haldusakti põhjendustes tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (lg 2) ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on lähtunud (lg 3). Faktilise ja õigusliku motivatsiooni sidumise vajadust on märkinud ära Riigikohtu HK näiteks otsuses 3-31-13-02 19.03.02.a. Käesoleval juhul ei ole direktor viidanud kirjalikule materjalile, vaid suulisele vestlusele, mis ei ole kontrollitav, sellest ei nähtugi kaalutlusi, mis olid keeldumise aluseks. Vastulauses on aga vastustaja esitanud sootuks uue seisukoha, mille osas kohus märgib, et taotluse lahendamise ajal oli kaebaja kinnipeetav Murru Vanglas ning vastustaja ise on märkinud, et arvates 06.09.06.a. R.K. vahistati. Taotlus, mida lahendati, oli aga esitatud aasta algul ning käesolevalt vaidlustatud 5 otsus tehti 24.08.06.a., so ajal, mil kaebaja suhtes ei kehtinud vahistatu suhtes kehtivad õigused ja kohustused. Kuna puuduvad igasugused kaalutlused, miks tehti keelduv otsus ja uute motiivide esitamine kohtuistungil ei ole põhjendatud ning motiivid ei ole ka asjakohased, siis ei ole täidetud HMS § 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse eeldused. Käesoleval juhul on lahendamisel jäetud märkimata olulised asjaolud ja põhjendatud huvid, puuduvad igasugused kaalutlused, selle tõttu ei ole ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni nõuded täidetud ning kohus ise neid välja ei tohi mõelda. Õigusvastane otsus kuulub tühistamisele. Haldusakti motiveerimisviga on tunnistanud ka vastustaja esindaja. Kuna haldusakt oli selle väljaandmisel kehtiv, siis tuleb õigusvastane haldusakt tühistada ja kaebaja see nõue rahuldada. Kohus ei nõustu vastustaja selgitustega, et haldusakt on kaotanud oma kehtivuse põhjusel, et kaebaja ei viibi käesoleval ajal Murru Vanglas või et ta on vahistatu. Kohus lahendab tühistamisnõuet ja kontrollib akti seaduslikkust selle tegemise ajal eksisteerinud asjaolude valguses. 3) Kaebaja esindaja loobus üldsõnalisest kohustamisnõudest, mille kohaselt tuleks kaebajale väljastada tema taotluses märgitud asjad. Kuna kohus ei saa ise astuda pädeva haldusorgani asemele, siis reeglina ei saa kohus ka selliselt kohustamisnõuet rahuldada. Nõude täpsustamisel juhtis kohus tähelepanu, kelle vastu see nõue on suunatud, arvestades hetkel muutunud asjaolusid. Kohtuasja arutamisel kaebaja loobus sellest nõudest, vastustaja ei vaidle loobumisele vastu. Kohus lõpetab menetluse kohustamisnõudes võimaldada kaebaja valdusse sülearvuti ja printer. Kaebaja on loobumise tagajärgedest teadlik. Menetluse lõpetamisel ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas – HKS § 24 lg 2. Kohus lõpetab menetluse
4) Kaebuse esitaja esitas ka alternatiivnõude juhuks, kui kohus ei pea tühistamisnõuet võimalikuks ning leiab, et haldusakt tuleb tunnistada õigusvastaseks preventiivsest huvist. Kohus on juba lahendanud tühistamisnõude, peab seda nõuet lubatavaks ning ei nõustu vastustajaga, et haldusakt on kehtetu, kuna kaebaja viibib arestimajas ja on 06.09.06.a. Harju Maakohtu määrusega vahistatud alates 04.09.06.a. esialgse tähtajaga 04.03.07.a. Põhjendatud huvina ei ole õige viidata preventiivsele huvile, kui haldusakti saab ja tuleb tõrjuda tühistamisnõudega. Kaebaja ei vaja eraldi kohtuotsuse otsustavas osas haldusakti õigusvastasuse tuvastamist preventiivsest huvist. Tühistamisnõude korral on kohus tuvastanud, et haldusakt on õigusvastane, mis annab aluse selle tühistamiseks. Kui kaebaja oli vahistatu, siis kaebaja selgitustest ilmnes asja arutamisel, et ta ei olegi eeldanud, et Murru vangla tema taotluse alusel teeb otsustused, mis võimaldavad tal vahistatuna kasutada arvutit või printerit. R.K. on leppinud sellega, et eemal viibides ei saa Murru Vangla otsus tuua kaasa positiivset efekti teistes vanglates või arestimajas. Kaebaja ei ole pidanud silmas seda, et ta vahistatuna sooviks kasutada neid asju. Taotluse esitamise ajal ei olnud kaebaja vahistatu ning ka käesoleval ajal on asjaolud muutunud, kuna Põhja Ringkonnaprokuratuuri vabaduspiiranguga isiku ümberpaigutamise määrusega 06.02.07.a. määrati ta ümber paigutamisele Tartu Vanglasse kuni 01.04.07.a. Taotluse lahendamise ajal neid asjaolusid ei esinenud ning sellega ei saa välja vabandada puudustega haldusakti andmist. Haldusakt ei ole kehtetu ka HMS § 61 lg 2 alusel põhjusel, et tema mõjujõud on lõppenud. Tühistamisnõude esitamiseks oli haldusakt kehtiv. Vastustaja väite kohaselt ei olegi kaebajal olnud Murru vanglas luba arvutit ja printerit kasutada, millest kohus järeldab, et taotlus tuleb lahendada ja seda sõltumatult, missuguses vanglas kaebaja käesolevalt viibib. Haldusakti kehtivus ja õiguspärasus on erinevad mõisted. Õiguspärasus on haldusakti vastavus õiguskorras esitatud nõuetele, kehtivus on tahteavalduse omadus tuua kaasa õiguslikke tagajärgi. 6 Automaatset kehtetust ei järgnenud, kuna kaebaja pidi selle vastusega arvestama, talle oli see teatavaks tehtud ning keelduv otsus ei võimaldanud tal soovitud asju saada. Haldusakti jõustumine ei olnud seotud tingimusega, et kui kaebaja lahkub vanglast ja on vahistatu staatuses, siis haldusakt ei kehti enam. Haldusakt ei ole ka automaatselt tühine HMS § 63 lg 2 alusel. Selle kehtivust ei ole muudetud hilisema tahteavaldusega, so haldusorgani poolt ei ole teda tunnistatud kehtetuks. Kuigi haldusakti kehtivus tähendab, et selle regulatsioon omab õiguslikku jõudu, ei saa antud juhul ka väita, et keeld ei kehtiks, kui kaebaja seda ei oleks vaidlustanud. Kehtiva haldusaktiga pandud keeld paneb talle kohustuse arvestada subjektiivsete õiguste suhtes seatud piirangut, samuti kehtib see nõue kolmandate isikute suhtes. Kui kehtib aga õigusvastane haldusakt, siis ei saa väita, et kaebajal puudub õigus nõuda selle tühistamist. Vastupidiselt tuleb kaebajal õigusvastane kehtiv haldusakt tõrjuda. Kaebaja ei saanud nõuda asjade väljastamist kuni tema vahi alla võtmiseni, seega kehtis piirang, millega pidid arvestama haldusakti adressaat, kolmandad isikud ja näiteks ametnikud, kes võiksid anda asju laost välja, st akti andnud organ jne. HMS § 63 lg 2 tühisuse aluseid ei ole, kuna sellest selgub, kelle kohta see otsus tehti, kes on otsuse tegija, selle tegi pädev isik (direktor), see ei kohusta panema toime õigusrikkumist, haldusaktist selgub, et kaebaja ei tohi asju kasutusse saada ehk selguvad tema subjektiivsed õigused ja kohustused; haldusakt on objektiivselt täidetav ning ka täideti. Kõik see ei tähenda aga, et kaebaja ei saaks nõuda haldusakti tühistamist, kui akt on formaalselt ja materiaalselt õigusvastane. Vastustaja ei ole ise haldusakti muutnud ega tunnistanud kehtetuks. Haldusakti kehtivus võib üldjuhul iseenesest lõppeda selle täitmisega, kui sellega saab realiseerida antud õigust või kohustust või kui tema kehtivusaeg lõppeb (HMS § 61 lg 2). Kehtivus ei pruugigi olla seotud tema õiguspärasusega. Selle andmisel ei saanud direktor ette näha, et tema keelduva otsuse kehtivusaeg lõpeb, kuna kaebaja mõneks ajaks peab lahkuma arestimajja. Haldusakti kehtivust saab kõrvaldada kaebaja tühistamisnõudega halduskohtus. Kohus ei tunnista seda kehtetuks, vaid tühistab. Kohus on sellisele otsusele jõudnud ja põhjendanud, et haldusakt tuleb tühistada. Kohustamisnõude korral –anda asjad kaebajale- võib olla olukord teistsugune, kuid kohus seda käesolevalt enam ei aruta. 5)
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus haldusakti tühistada kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisid. Kaebaja soovib siiski esialgse olukorra taastamist, mis vältimatult tähendab, et ta soovib siiski ettekirjutust, mis kaasneb tühistamisnõudega, kuna kaebaja on esitanud asjade saamiseks Murru Vanglas taotluse ja see on lahenduseta. Kaebaja loobus küll üldisest kohustamisnõudest, mille kohaselt tuleks talle võimaldada taotletud asjad, kuid see ei tähenda, et ta loobus ettekirjutuse tegemisest lahendada tema taotlus arvestades kohtute poolt otsuste motiive. Kaebuses on selline nõue pealdises. Kuigi kaebaja esindaja ei ole osanud seda esile tuua, ei ole võimalik muud moodi mõista kaebaja tahet, et otsusel oleks ka preventiivne sisu lähtudes kohtute otsuse motiividest. Kohus märgib, et ka tühistamisnõudega saavutab kaebaja preventiivse eesmärgi, kuivõrd kohus annab hinnangu, kas vastustaja oli õigustatud andma akti sellisena, nagu ta seda tegi ja eelduslikult ei saa haldusorgan enam sama viga korrata. Kohus leiab, et tühistamisnõudega kaasnevalt saab teha antud juhul ka kaasneva ettekirjutuse, kuna taotlus tuleb ära lahendada. Kuna kohus leiab, et keeldumine ei saa olla tehtud ilma kaalutlusi esitamata, viitamata õiguslikele alustele ning tuginedes suulisele kontrollimatule vestlusele, siis tuleb küsimus lahendada arvestades ka eelmise otsuse motiive. Taotluse lahendamine ei saa lõppeda ka vaikimisi või iseenesest. Kui 7 6) 7) 8) 9) vastustaja leiab, et asjaolud on sedavõrd muutunud võrreldes taotluse esitamise ajaga või et kaebaja peaks esitama uue taotluse, siis tuleb need seisukohad ka esitada ning põhjendada, mille paikapidavust saab kaebaja vajadusel uue kaebusega kontrollida. Kaebaja peab saama haldusorganilt arvestatavad kirjalikud suunised, kuidas ta edasi peaks talitama, et lahendada püstitatud küsimus. Kohus leiab, et vastustaja peab otsuse tühistama ja lahendama kaebaja taotluse. Ülaltoodu alusel leiab ühtlasi kohus, et kaebaja alternatiivnõue ei ole asjakohane ja ei kuulu rahuldamisele. Kuna kaebaja esindaja toetus arusaamale, et see nõue tuleks esitada preventiivsel eesmärgil ning tõi näiteks kohtuotsuse 18.12.06.a. haldusasjas nr 3-06-1362 (A. Nikolajevi kaebus Tallinna vangla vastu), leiab kohus, et need olukorrad on erinevad. Kaebaja esindaja viidatud otsuses oli asja menetlemise ajal tehtud uus otsus ehk avaldaja taotlus lahendatud. Uue otsusega muudeti eelmist keelduvat otsust ja kuna tühistada sai kehtivat haldusakti, siis kohus leidiski et taotluse rahuldamine esialgsel kujul ei ole võimalik. Lahendati õigusvastasuse taotlust preventiivsest huvist. Käesoleval juhul saavutab kaebaja preventiivse huvi tühistamiskaebuse ja sellega kaasneva ettekirjutuse läbi. Kaebaja preventiivne huvi on sisuliselt soov, et tema taotlus lahendatakse lõplikult selgetel kaalutlustel ja motiividel.
lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti.
lg 1 alusel esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. R.K. on taotlenud õigusabikulude hüvitamist summas 5900 krooni ja tasutud riigilõivu 80 krooni väljamõistmist Murru Vanglalt ning esitanud kohtule õigusabikulude kandmist tõendavad dokumendid ning kohtukulude nimekirjad. Kaebaja esindaja leidis, et ta on teinud tööd selles asjas vastavalt arve-aruandele järgmiselt: konsultatsioon kliendiga, asja materjalidega tutvumine, halduskaebuse koostamine, kaebuse esitamine kohtule tunnitasuga 1
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.