lg 1 tähenduses ning ühtlasi on see vaadeldav ka kompromisslepinguna, millega loodi uued õigused vastavalt
. Nähtuvalt lepingu punktist 2, fikseerisid pooled kostja võlgnevuse suuruseks hageja ees 139 682,54 krooni. Hageja leiab, et sõlmitud lepinguga võttis kostja endale iseseisva kohustuse, millest tulenenud põhivõla suurus oligi 139 682,54 krooni. Kuivõrd hagiavalduse esitamise hetkeks oli kostja hagejale tasunud 17 000.- krooni, siis kujuneski hagiavalduses nõutava põhivõla suuruseks 122 682,54 krooni. 2 Kostja täiendavad (10.04.2006) seisukohad Kostja leiab, et hageja nõuab kostjalt põhjendamatult suurt viivist. sõlmitud lepingus on kokku lepitud, et kostja võlgneb hagejale 114 524,58 krooni laenulepingu alusel ja 2 989,53 krooni rendilepingu alusel. Kokku on põhivõlgnevus 117 514,11 krooni. Nendele summadele lisanduvad viivised kokku 82 168,43 krooni. Vastavalt lepingule OÜ-ga on OÜ tasunud hagejale võla katteks 60 000.- krooni. Kostja on hagejale tasunud 17 000.- krooni. TK käendajana on hagejale tasunud 65 000.- krooni. Kokku on hagejale tasutud 142 000.- krooni. Samas on põhivõlgnevus hageja ees kokku 117 514,11 krooni. Kostja leiab, et on täitnud oma kohustusi hageja ees nii hästi kui seda on võimaldanud tema majanduslikud olud. Samuti on kostja koos käendajaga tasunud hagejale arvestatava summa, mis ületab algse põhivõlgnevuse. Kostja palub kohtul vastavalt
Ka palub kostja jätta temalt välja nõudmata tasu õigusabi eest summas 11 292,60 krooni vastavalt 18.01.2005 kuupäevaga esitatud hageja arvele nr 50036. Hageja täpsustus kostja TK täiendavatele seisukohtadele Hageja täpsustab, et ta ei ole kostjalt leppetrahvi nõudnud. Küll aga hõlmab hagiavaldus ka viiviste tasumise nõuet. Vastavalt hagiavaldusele on hageja esitanud nõude viiviste tasumiseks eest summas 59 869,07 krooni, arvestades, oli lepingujärgse maksegraafiku viimane tähtpäev. Hageja on viiviste nõude esitamisel lähtunud lepingus sätestatud viivisemäärast, milleks oli 0,1% õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on seisukohal, et nimetatud viivisemäär ei ole ebamõistlikult suur ning kostja taotlus viivisenõude vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna käesolevaks ajaks on TK vabatahtlikult tasunud solidaarvastutuse alusel käendajana kokku 65 000.- krooni, on hageja loobunud nõuetest käendajate PI ja TK suhtes. Hagejale tasutud 65 000.- krooni on arvestatud hageja esitatud viivisenõude katteks ning OÜ-l (likvideerimisel) on endiselt põhivõlgnevus hageja ees summas 117 551, 61 krooni. Kohtu seisukoht, kohaldatud seadused vastuses ja erikaebuses ning avalduses Tallinna Linnakohtule, palus hageja taastada tsiviilasja menetluse ainult kostja P I suhtes. Tallinna Linnakohus ja Tallinna Ringkonnakohus leidsid, et menetlus tuleb taastada kõigi kostjate suhtes. TsMS § 204 lg 1 kohaselt menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei täideta. TsMS § 204 lg 2 järgi jätkub taastatud menetlus samas kohtus sealt, kus menetlus pooleli jäi. tagaseljaotsusega mõistis kohus ekslikult TK, PI ja OÜ-lt solidaarselt välja 162 551,61 krooni. Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-04- 2069 (t lk 169) parandas kohus Tallinna Linnakohtu tagaseljaotsuse resolutsioonis ja põhjendavas osas ilmsed ebatäpsused ja arvutusvead, mis ei mõjuta tagaseljaotsuse sisu ning asendas tagaseljaotsuse resolutsiooni õige resolutsiooniga. Määrus on saadetud teadmiseks menetlusosalistele. sõlmitud lepinguga tunnistasid kostjad hageja nõuet kostja OÜ vastu. Tegemist oli kostja võlatunnistusega võlaõigusseaduse (
) § 30 lg 1 tähenduses. Ühtlasi oli tegemist kompromissilepinguga, millega loodi uued õigused vastavalt
sätestatule.
lg 1 ja lg 3 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Põhivõlgnik ei ole käesoleva ajani nõuetekohaselt täitnud 19.09.2002 lepingust tulenevaid kohustusi. Sellega on põhivõlgnik rikkunud
ning hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist vastavalt
Kuna tegemist on rahalise kohustuse rikkumisega, on hagejal õigus nõuda viivist
3
lg 1 järgi hagejal on õigus nõuda võlgnikult viivist kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni lepinguga määratud ulatuses. Lepingust tuleneva nõude suuruseks kostja vastu on 117 551,61 krooni. Lepingus sätestati kostja kohustus tasuda võlgnevus . Võlgnevuse tasumisel nimetatud tähtpäevaks oli hageja nõus vähendama oma nõuet 85 000.- kroonini. Pooled leppisid kokku, et kui hagejale ei tasuta 85 000.- krooni , on hagejal õigus nõuda 139 682,54 krooni tasumist ning õigus nõuda viivist 0,1% päevas iga viivitatud päeva eest. Kuna 85 000.- kroonist rahasummat hagejale ei tasutud, esitas hageja kohtusse hagiavalduse, milles muu hulgas paluti mõista kostjalt hageja kasuks välja 117 551,61 krooni. Kostja ei ole nimetatud summat kuni käesoleva ajani tasunud. Samas on TK ja PI käesoleva asja menetlemise ajal vabatahtlikult tasunud summa 65 000.krooni, mis on suurem kui hageja poolt nõutud viivis. Tulenevalt
lg 8 tuleb lugeda kostjate poolt tasutud 65 000.- krooni esmajoones tasutuks hageja nõutud 59 869,07 kroonise viivise katteks. Hageja on nõudnud viivist ajavahemiku 11.04.2003 kuni 10.08.2004 eest ning leiab, et viivise vähendamine põhjendatud ei ole. Kostja palub
lg 1 alusel vähendada leppetrahvi, mis moodustab summa 54 682,54 krooni.
lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Antud juhul hageja leppetrahvi maksmist ei nõua. Leppetrahvi eesmärgiks on võimaldada võlausaldajale võimaliku kahju hüvitamine ilma, et võlausaldaja peaks tõendama kahju tekkimist või selle suurust. Kostja poolt tunnistatud nõude suuruseks oli 139 682,54 krooni. Kuna hageja oli juba võla tasumise lepingu sõlmimise ajal septembris 2002 likvideerimisel, oli hageja huviks saada vähemalt teatud osa võlgnetavast rahasummast kostjalt kätte nii kiiresti kui võimalik. Motiveerimaks kostjat tasuma oma võlgnevust kasvõi osaliselt, fikseeriti lepingus võla tasumise kohta (t lk 14-15) punkti 3 koosmõjus punktiga 4, et juhul kui kostja tasub 85 000.- krooni , ei nõua hageja kostjalt 54 682,54 krooni tasumist. Summa 54 682,54 krooni näol ei ole tegemist leppetrahviga, kuna 54 682,54 krooni oli osa kostja poolt võlgnetavast rahasummast. Leppetrahvi näol saab tegemist olla vaid sellise rahasummaga, mis kohustuse rikkumise korral lisandub võlgnetavale kohustusele. Viivise sätestamine lepingu punktis 7 tõendab aga seda, et pooled ei soovinud fikseerida lepingus leppetrahviga seonduvat. Seega ei ole täidetav kostja soov leppetrahvi vähendamiseks. hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 117 551,61 krooni. Kostja ei ole summat 117 551,61 kuni käesoleva ajani tasunud, leides, et kõnesolevat nõuet tuleks vähendada ning viivis on ebamõistlikult suur.
ja ka muud viivist reguleerivad §-id ei näe ette viivise vähendamise võimalikkust.
Tulenevalt
lg 8 tuleb T K ja P I poolt tasutud summast 65 000.- krooni lugeda 59 869,07 krooni tasutuks viivise katteks. Kuna hageja on nõudnud viivist vaid ajavahemiku 11.04.2003 kuni 10.08.2004 eest ning ei ole viivise nõuet suurendanud, siis asub kohus seisukohale, et hageja nõutud viivis ebamõistlikult suur ei ole. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel ning vastavalt VVL ja (likvideerimisel) esitatud arvetele , mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja õigusabi eest (käibemaksuta) 5% summast 45 810.- krooni s.o 2290,50 krooni ja tasutud riigilõivu hüvitamiseks 11 000.- krooni. Kohus asub seisukohale, et 4 kulud õigusabile on olnud vajalikud ja kulud on põhjendatud. Küllike Johannson Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.