lg 1 ja 378 lg 1 p 4 alusel hagi tagada ning keelata Tallinna Linnavalitsusel erastamistoimingute läbiviimine kuni kohtuvaidluse lõpuni. Harju Maakohus tagas 20.02.2007 määrusega hagi ja keelas Tallinna linnal (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) korteri asukohaga x suhtes erastamistoimingute läbiviimise. Kohus tagas hagi
lg 1p 4 alusel, leides, et hageja on oma taotlust veenvalt põhistanud ja hagi tagamata jätmine võib teha otsuse täitmise raskeks või võimatuks. Määruskaebuse põhjendused M.V palus määruskaebuses määruse tühistada. Kaebaja väitis, et hagi tagamine ei ole vajalik ja kohtuotsuse täitmine ei ole takistatud. Tallinna Linnakohus on eelnevalt tsiviilasjas nr 2-06-2013 tehtud määruses tuvastanud, et A.L ei elanud 28.02.1995 korteris x, mistõttu puudub hagejal õigus korterit erastada. Kaebaja leiab, et arvestades vaidluse olemust oleks maakohus
Selliselt toimides oleks maakohus saanud teada eelnevalt tehtud kohtulahendist ja vaidluse tegelikest asjaoludest. Vastus määruskaebusele A.L ei nõustunud määruskaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada.
lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.
lg 1 p 4 järgi on hagi tagamise abinõuks teisel isikul kostjale vara üleandmise või kostja suhtes muude kohustuste täitmise keelamine. Hageja on esitanud nõude tuvastada, kes oli korteri x üürnik 28.02.1995 seisuga. Seega on esitatud tuvastushagi üürisuhte tuvastamiseks. Hageja on taotluses selgitanud, et tuvastushagi eesmärgiks on kindlaks teha, kellel pooltest on õigus erastada eluruum.
Eluruumi erastamine on haldustoiming, mis kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Kohalik omavalitus selgitab, kes on õigustatud eluruumi erastama ja viib läbi erastamistoimingud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei saa tsiviilasja arutamisel peatada linnavalitsuses toimuvat haldusmenetlust ja kohtu poolt kohaldatud
Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. Õige on kaebaja väide, et käesolevas asjas oleks ilmselt olnud mõistlik kostja enne hagi tagamist ära kuulata, kuid arvestades
lg-s 3 sätestatut, ei ole tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega, kuna seadus annab maakohtule võimaluse kostja ära kuulata, kuid üldreeglina toimub hagi tagamine ilma teist menetlusosalist teavitamata. Ebaõige on kaebaja väide, et Harju Maakohtu 27.11.2006 otsusega nr 2-06-2013 on tuvastatud kaebaja õigus eluruum erastada. Eeltoodud kohtuotsusest tuleneb, et pooled ei elanud 28.02.1995 eluruumis x koos. Margo Klaar 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.