KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- jaanuaril 2007.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-06-7557 Tsiviilasi JK hagi SK vastu elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja JK Kostja SK Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista SK igakuiselt elatusraha PK, ülalpidamiseks JK kasuks summas 2000.- ( kaks tuhat) krooni . kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotamine. Jätta menetluskuludeks olev riigilõiv, mille tasumisest JK oli vabastatud, ja J K riigi kulul osutatud õigusabikulu täies ulatuses SK kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud.
- Poolte abielust sündis PK .
- Poolte abielu on lahutatud . Hageja nõue ja põhjendused.
- kohtusse esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses, mis kohtunikuabi määrusega anti üle asja menetluse jätkamiseks hagimenetluses, palus hageja välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatusraha 2000.- krooni kuus. Hageja väidetel ei abista kostja hagejat lapse ülalpidamisel. Maksekäsu ümbervormistamisel hagiavalduseks märkis hageja, et 2006.a. kostja poolt elatisena makstud 1000.- krooni kuus ei saa pidada piisavaks elatusrahaks lapse ülalpidamiseks.
- Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 3500.- krooni ja lapse ülalpidamiskulud koosnevad söögirahast ja hügieenitarvetele kuluvast rahast summas 2000.krooni, riietele ja jalanõudele kuluvast summas 400.- krooni, koolitarvete ostmiseks kuluvast rahast 150.- krooni, ravimite ostmise kulust 200.- krooni, sporditarvete ostmise rahast 300.krooni, juuksurirahast 100.- krooni ning taskurahast 350.- krooni.
- Hageja töötab OÜ-s ja saab tema palga suuruseks kuus on 1500.- krooni.
- Hagi tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse ja poolte abielulahutuse tunnistuse, tõendi oma töötasu suuruse kohta OÜ-s ja oma pangakonto väljavõtted kuude lõikes. Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja tunnistas hagi osaliselt ja oli nõus, et temalt mõistetakse välja lapse ülalpidamiseks elatusraha summas 1500.- krooni kuus.
- Kostja väidetel ei võimalda tema majanduslik olukord maksta lapse ülalpidamiseks elatist summas 2000.- krooni kuus, sest tema netopalk on väidetavalt 4000.- krooni kuus ja pärast üüri ning kommunaalmaksete äramaksmist jääb talle alles 2600.- krooni.
- Kostja ei vaidlustanud hageja poolt väidetud igakuiseid kulutusi lapsele. 10 Kostja ei esitanud kohtule oma vastuväidete tõendamiseks ühtki tõendit. Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus, tutvunud hageja poolt esitatud hagi põhistustega ja kostja vastuväidetega, uurinud hageja poolt kohtule esitanud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele .
- Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg. 1 ja § 61 lg. 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg.1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuise Lk 2
(3)elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
- Kohtuotsuse p-s 12 osundatud seadusesätetest tulenevalt peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama seega nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Arvestades hageja poolt hagiavalduses esiletoodud hagi põhistusi ja kostja vastuväiteid, leiab kohus, et poolte abielust sündinud PK ülalpidamiseks põhjendatud kuluks on 3500.- krooni. Kostja ei vaidlustanud hageja poolt märgiud kulutusi lapse ülalpidamiseks.
- Vanemate varalise seisundi tõendamiseks on tõendi kohtule esitanud vaid hageja. Nimetatud tõendist nähtub, et tema töötasu suuruseks kuus on keskmiselt 1600.- krooni. Kostja tõendit oma palga suuruse kohta esitanud ei ole. Kostja väidab vaid paljasõnaliselt, et tema netopalga suuruseks kuus on 4000.- krooni. . Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole millegagi põhistanud miks ta ei saaks teenida vähemalt Eesti Vabariigi keskmist palka, mis võimaldaks tal kindlustada oma 15- aastasele normaalse äraelamise ning arvestades asjaoluga, et PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ehk siis käesoleval ajal alla 1800.- krooni, samuti seda, et hagejal tuleb kostjalt saadavalt elatusrahalt tasuda ka tulumaksu, kuulub kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks väljamõistmisele elatis summas 2000.- krooni kuus.
- Kohus asub seisukohale, et kuigi PkS § 70 lg 2 sätestatu kohaselt võib elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest enne hagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust, ei ole käesoleval juhul elatise väljamõistmine enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist kohtule põhjendatud, sest hageja hagiavalduses väidetu kohaselt andis kostja lapse ülalpidamiseks elatist 1000.- krooni kuus . Kohus loeb nimetatud elatise elatiseks ning mõistab elatise kostjalt välja .
- Menetluskulude jaotamine. Juhindudes TsMS § 138 lg 1 koosnevad poolte menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kohtukuludest ja kohtuvälistest kuludest. Kohtukuludeks on riigilõiv ja kohtuvälisteks kuludeks aga hageja esindaja kulu, kusjuures Harju Maakohtu määrusega määras kohus anda EK õigusabi riigi kulul kohtueelses menetluses ja kohtus ilma hageja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ning õigusabi kulud. EK esindajaks määras kohus vandeadvokaat P S . Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi täielikult ja juhindudes TsMS § 162 tuleb hagimenetluse kulu -: riigilõiv, mille tasumisest oli hageja hagi esitamisel vabastatud, kohtuväline kulu – hageja esindaja kulu, jätta kohtuotsusega kostja kanda. Kohtunik: Lk 3
(3)