2-06-21758/7

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Pärnu Maakohus Kohus 2-06-21758 Kohtuasja number Otsuse kuupäev

1. veebruaril 2007.a. , Kuressaare Kohtumajas Kohtunik Kristel Pedassaar Inna Teresk Istungisekretär Kohtuasi K P hagi A P vastu isaduse tuvastamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
2. veebruaril 2007.a. Istungil osalenud isikud Hageja K P, ik. Esindaja: vandeadvokaadi abi Kaarel Kais Advokaadibüroost Bachmann & Partnerid Kostja A P, ik. RESOLUTSIOON Tuvastada K P’ il ( ) sündinud lapse K P ( ) põlvnemine kostjast A Pst ( Kanda K P’i sünniakti, milline Perekonnaseisuosakonnas, tema isana A P. on koostatud Tartu Maavalitsuse Põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul pärast jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt (Tartu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakond). lk 2 Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada, samuti pikendada kuni viie kuuni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebusele esitatavad sisu ja vormi nõuded on sätestatud TsMS §-s
3. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
4. veebruaril 2005.a. sündis hagejal K P’ il poeg K P ( , tl. 18). Hagiavalduse kohaselt on poja bioloogilisteks vanemateks hageja K P ja kostja A P. Kostja A P on keeldunud enda kandmisest lapse isana poja sünniakti. Alates lapse sünnist ei ole kostja osalenud lapse ülalpidamisel. Hageja on jätkanud õpinguid Tartu Ülikoolis, mis seoses lapse sünniga jäid pooleli ning seetõttu vajab ta eriti materiaalset toetust lapse kasvatamisel. Vastavalt seadusele on lapse ülalpidamine mõlema vanema kohustus. Tulenevalt eeltoodust taotleb hageja PKS §-dele 38, 42 ja 60 tuginedes 1) tuvastada, et
5. veebruaril 2005.a. sündinud poeg K P põlvneb kostja A Pst Lapse ülalpidamiseks elatise maksmise osas saavutasid pooled kohtus kompromissi, mille vormistasid kirjalikult ja mille kohus oma määrusega kinnitas. Seoses kompromisskokkuleppe sõlmimisega lõpetas kohus elatise nõude osas menetluse. Põlvnemise tuvastamise kohta soovis hageja, et kohus teeks otsuse. KOSTJA SEISUKOHT Asja eelmenetluses soovis kostja A P, et kohus määraks põlvnemise tuvastamiseks DNA ekspertiisi. Peale ekspertiisi tulemustest teada saamist võttis kostja hagi õigeks, so. kinnitas, et hageja poeg K P põlvneb temast. Hagi õigeksvõtu kohta andis A P allkirja protokolli (tl.17). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS TsMS § 450 alusel, kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Kohus leiab, et TsMs § 450 alusel on põhjendatud antud asjas otsuse tegemine põlvnemise tuvastamise kohta, kuna selles osas on vaidlus poolte vahel äralangenud ning lapsele elatise maksmise osas on pooled sõlminud kompromissilepingu. Perekonnaseaduse (PKS) § 42 järgi kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema nõudel. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. K P’ i sünniaktist nähtub, et kanne isa kohta sünniaktis puudub (tl.18). Asjas teostatud DNA ekspertiisaktist järeldub, et tõenäosus, mille kohaselt kostja A P saab olla K Pi bioloogiline isa (isaduse tõenäosus) on 99.9994% (tl.52-55). Kostja A P on selles osas võtnud hagi õigeks (tl.71). Kohus eeltoodud asjaoludele tuginedes leiab, et hageja K P’ il sündinud poeg K P põlvneb kostjast A Pst. lk 3 Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-442, 630-633 Kohtunik Kristel Pedassaar