← Eesti

2-07-2687/4

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-07-2687 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. aprill 2007, Tallinn Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Tsiviilasi KÜ * kandeav

) § 22 lg 3 ja põhikirja p 6.9 kohaselt võrdsustatakse üldkoosoleku otsusega liikmete poolt kirjaliku hääletamise teel kõigi ühistu liikmete nõusolekul langetatud otsus. Antud juhul ei ole kõik ühistu liikmed otsuse vastuvõtmise poolt olnud.

§ 79

lg 5 kohaselt keeldub registripidaja kande tegemisest, kui avaldusele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Määruskaebuse taotlus ja põhjendused

  1. Määruskaebuses paluti 08.12.2006 esitatud kandeavaldus rahuldada ja kustutada äriregistrist kanne juhatuse liikme N. B kohta. Seoses sellega, et igal aastal on korteriühistu sunnitud kvoorumi puudumise tõttu üldkoosoleku kokku kutsuma kaks korda ja koosolekule tulevad samad inimesed, otsustasid KÜ liikmed 03.05.2006 üldkoosolekul korraldada koosoleku ja koguda puuduvad hääled kirjalikult. 2004.a üldkoosoleku otsusega viidi N. B juhatusest välja ja ta ei tööta juhatuses juba kolm aastat. Erivajaduse puudumise tõttu ei kantud vastavat muudatust registrisse õigeaegselt. Määruskaebusele oli lisatud 28.04.2004 üldkoosoleku protokoll.
  2. Kohtunikuabi ei rahuldanud määruskaebust ning edastas selle läbivaatamiseks kohtunikule.
  3. Harju Maakohus jättis määrusekaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 7 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
  4. Ringkonnakohus, tutvunud registriasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud kohtunikuabi määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub kohtunikuabi määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
  5. Määruskaebuses ei vaidlustata asjaolu, et 03.05.2006 üldkoosolekul puudus otsuste vastuvõtmiseks vajalik kvoorum. Vaidluse all on asjaolu, kas KÜ võis koguda puuduolevad hääled kirjalikult ja kas otsused saab lugeda sellisel juhul vastuvõetuks. 8.

§ 22

lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. KÜ * põhikirja p 6.5 järgi on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kohalolevate liikmete arvust kui kohal on vähemalt kaks ühistu liiget. 03.05.2006 üldkoosolek ei olnud teistkordne koosolek. 9.

§ 22

lg 3 näeb ette võimaluse, et üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed. Sama põhimõte on sätestatud põhikirja p-s 6.

  1. Põhikirja p 6.10 järgi jõustuvad üldkoosoleku otsused nende vastuvõtmisest üldkoosolekul või juhatuse otsuse tegemisest häälte lugemise kohta, kui otsus tehase kirjalikult hääletamise teel.
  2. Eeltoodud

sätete ja KÜ põhikirja järgi leidis kohtunikuabi õigesti, et seadus ja 2 põhikiri ei võimalda lugeda vastuvõetuks üldkoosoleku otsust, mille vastuvõtmiseks puudus üldkoosolekul vajalik häälte arv ning mille vastuvõtmiseks puudus ka kõigi ühistu liikmete kirjalikult antud nõusolek. Seadus ja põhikiri eristavad otsuse vastuvõtmise kahte moodust – otsus võetakse vastu kas üldkoosolekul või loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed. Neid ei saa kasutada kombineeritult, vaid eraldi, so otsus tuleb vastu võtta kas siis üldkoosolekul või seda kokku kutsumata kirjalikult hääletades. Määruskaebuse väide, et korteriühistu on sunnitud igal aastal kvoorumi puudumise tõttu üldkoosoleku kaks korda kokku kutsuma ja koosolekul osalevad samad inimesed, ei võimalda teha teistsugust järeldust. Registripidajal oli

§ 79lg 5 järgi õigus keelduda taotletud kande tegemisest.

11. Kuna kandeavalduse aluseks ei olnud 28.04.2004 üldkoosoleku otsus, jätab ringkonnakohus määruskaebuse sellekohastele väidetele ja lisatud koosoleku protokollile hinnangu andmata. T. Kollom M. Merimaa A. Tänav 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.