lg 3 sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt
lg 1 määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Hageja põhinõue on 256 450 krooni ja intressinõue 9895, 28 krooni.
Juhindudes eeltoodust ja RLS lisast 2 tuleks hagejal antud tsiviilasjas tasuda riigilõivu 13 250 krooni.
lg 1 kohaselt tasutakse rahalise nõudega hagi tagamise avalduselt hagi tagamise kautsjonina 5% hagi tagamisega taotletu harilikust väärtusest, kuid mitte vähem kui 500 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Hageja taotleb hagi tagamisena kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 266 345, 28 krooni kostjale kuuluvale korteriomandile asukohaga x. Seega tuleks hagejal hagi tagamise kautsjonina tasuda 13 317, 26 krooni. Kohus leidis, et menetlusabi taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Hagejale kuulub korteriomand, mis ei ole hageja ega tema perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevaks eluasemeks. Samuti on hageja pangaarvel raha 10 000 – 20 000 krooni. Hageja on võimeline riigilõivu ja kautsjonit osaliselt tasuma. Arvestades hageja varalist olukorda on kohus seisukohal, et hageja tuleb riigilõivu tasumisest vabastada 6625 krooni ulatuses ning hagi tagamise kautsjoni tasumisest 6658, 63 krooni ulatuses. MÄÄRUSKAEBUSE VÄITED Määruskaebuses palub L.Ž maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada ta tervikuna riigilõivu ja hagi tagamise kautsjoni tasumisest. Hageja omandis olev korter x vajab kapitaalremonti, ei ole elamiskõlblik ning hagejal ei ole võimalik saada tulu selle väljaüürimisest. Hagejal olid pangaarvel säästud, mille summa ületas küll 10 000 krooni, kuid seda ei olnud piisavalt, et tasuda 50% riigilõivust ja hagi tagamise kautsjonist. Pärast riigilõivu osalist tasumist jäi hageja pangaarvele 1665, 02 krooni. Kuivõrd tegemist on hageja ainsate säästudega, mis olid eeskätt mõeldud ravimite soetamiseks juhuks, kui tema tervislik seisund peaks halvenema või talle antav ravimitoetus lõpetatama, siis võib hageja ja tema ülalpeetav laps sattuda üliraskesse majanduslikku olukorda, kui hageja tervis peaks halvenema või peret peaks tabama ootamatu väljaminek. Hageja on seisukohal, et ta vastab
lg-s 1 sätestatud nõuetele ja ta tuleks tervikuna vabastada menetluskulude kandmisest. Riigilõivu osaline tasumine on pannud hageja olukorda, kus tervise halvenemine või ootamatu ent vältimatu väljaminek toovad kaasa raskeid tagajärgi hagejale ja tema lapsele. Hagi tagamise kautsjonit ei olnud hagejal võimalik tasuda, sest selleks ei jätkunud enam raha. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leidis, et maakohtu määrus tuleb tühistada osaliselt ja rahuldada L.Ž taotlus menetlusabi saamiseks hagi tagamise kautsjoni tasumisel. Tulenevalt
lg 1 p-st 1 ja § 181 lg 1 p-st 1 vabastatakse menetlusosaline riigipoolse menetlusabi andmise korras kautsjoni maksmisest täielikult või osaliselt, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ning kui samas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik.
lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.