) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama.
lg-st 4 tulenevalt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2006. aastal oli see 1500 krooni, alates 1.01.2007.a on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 1800 krooni. Kostja on minule laste ülalpidamiseks järjekindlalt maksnud vähem raha kui seadusega on ette nähtud. Kohtu-praktikas on asutud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04 (RT III 2004, 12, 155) ja 3-2-1-7-05 (RT III 2005, 10, 100)).
lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja töötab TÜ-s . Tema kuupalk on 9500 krooni. Muid sissetulekuallikaid peale töötasu tal ei ole. Kostja sissetulekute kohta hagejal täpsed andmed puuduvad. Hageja teab, et ta töötab OÜ-s ja palub kohustada kostjat esitama andmed tema sissetuleku ja varalise seisundi kohta. Ühe lapse ülalpidamiseks vajalik igakuine rahasumma on vähemalt 4000 krooni. Selle summa hulka on hageja arvestanud kulutused: • toidule 1800 krooni kuus (keskmiselt 30 päeva kuus, 60 krooni päevas); • eluasemekuludeks 378 kr kuus (sh korteri hooldus- ja kommunaalkulud keskmiselt 272 krooni kuus, elekter keskmiselt 106 krooni kuus ); • kulu telefonile 139 krooni kuus; • spordikooli tasu 145 krooni kuus (Kuressaare linnale makstav tasu on 75 krooni, Kaarma vallale makstav tasu 70 krooni). Mõlemad pojad käivad spordikoolis treeningutel, I käib lisaks spordikoolile ka autoringis, kus kohamaks oktoobrist 2006.a kuni maikuuni 2007.a on kokku 640 krooni; • riietele 550 kr kuus; • jalanõudele 220 krooni kuus; 2
järgi elatist, peab maksma elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Selleks, et hageja saaks lapse tarbeks reaalselt kasutada 2000 krooni, peab välja mõistetav elatis olema tulumaksu summa võrra suurem. Seetõttu taotleb hageja kostjalt enda kasuks kummalegi lapsele igakuise elatusraha 2600 krooni väljamõistmist. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa, s.o 2 x 9 x 2600 = 46800 krooni. Hagilt hinnaga 46800 krooni tasumisele kuuluv riigilõiv on 2750 krooni. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel on hageja elatise nõudmise hagi läbivaatamisel riigilõivu tasumisest riigi tuludesse vabastatud. Hagi koostamiseks olen kasutanud õigusabi, mille eest on hageja tasunud 1180 krooni. Hageja leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. KOSTJA SEISUKOHT Kostja võtab hagi õigeks ega vaidle sellele vastu, kuid leiab, et kuna ta ei ole alust andnud hagi esitamiseks, siis peaks kohtukulud kandma hageja. /t.l. 38-40/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama.
lg 1 alusel juhul, kui vanem ei täida laste ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lastele nõude esitanud vanema kasuks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04 (RT III 2004, 12, 155) ja 3-2-1-7-05 (RT III 2005, 10, 100)).
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuuplaga alammäära.
lg 2 alusel võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Kuivõrd kostja on kohtule esitatud avalduses hageja elatise nõude õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks laste ülalpidamiseks elatis suuruses 5200 kr kuus so ühele lapsele 2600 krooni ka väljamõistmisele ja seda alates elatisehagi esitamisest so 07.02.2007.a. Hageja leiab, et tema menetluskulud peab kandma kostja. Kostja leiab, et menetluskulud tuleb maksta hagejal, kuna tema ei ole kohtusse pöördumiseks põhjust andnud. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 164 lg 3 sätestab, et ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. TsMS § 190 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab hüvitama hageja menetluskulud ja tasuma riigile riigilõivu, mille tasumisest hageja hagi esitamisel seaduse alusel vabastatud on. R.Undrest kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.