2-06-10441/5

Tsiviilasi nr 2-06-9718 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2006.a Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-10441 Tsiviilasi L.K. hagi J.K.i vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L.K. ( isikukood xxx, elukoht xxxx Kostja J.K. ( isikukood xxx, elukoht xxxx Kohtuistungi toimumise aeg
2. detsember 2006.a Istungil osalenud isikud Hageja L.K. Kostja J.K. RESOLUTSIOON
3. Lahutada L.K. ja J.K.i abielu, mis sõlmiti
4. juunil 1994.a Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on abieluaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr
6. Taastada L.K. perekonnanimi H. Menetluskulud Abieluasjas kantud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Tsiviilasi nr 2-06-10441 Poolte abielu sõlmiti
7. juunil 1994.a Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr
8. Abielust on sündinud xxxx poeg D K. Laps elab ema juures. Hageja palub lahutada kostjaga sõlmitud abielu. Abielu on purunenud ja abielu taastamiseks puudub pooltel tahe. Abielu purunemise põhjustas kostjapoolne alkoholi kuritarvitamine ja agressiivne käitumine viimase kolme aasta jooksul. Poolte kooselu on lõppenud ja 18.aprillist 2006.a elavad nad lahus. Samast ajast on lõppenud ka abielulised suhted. Abieluliste suhete taastamist ja abielu jätkamist kostjaga peab hageja võimatuks. Hageja ei soovi enam kostjaga abielu jätkata. Pärast abielu lahutamist soovib hageja tagasi abielueelset perekonnanime H. KOSTJA VASTUVÄITED Kohtuistungil antud seletuse kohaselt on kostja abielu lahutamisega nõus, kuid vaidleb vastu hageja väidetele selles, et tarvitab pidevalt alkoholi ja on agressiivne. Abielu purunemise põhjuseks peab hageja hüsteerilist käitumist. Võtab omaks, et 2006.a
9. aprillist on abielulised suhted lõppenud ja sellest ajast elab perest lahus. Abielu jätkamist ja abieluliste suhete taastamist hagejaga ei taha. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Perekonnaseaduse ( PkS ) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle, lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte abielulised suhted on lõppenud
10. aprillist 2006.a ja sellest ajast on faktiliselt lõppenud ka poolte abielu. Samast ajast elavad pooled lahus. Abieluliste suhete taastamist pooled ei soovi, mistõttu ei ole võimalik ka abielu jätkamine. Kuna kumbki abikaasadest ei ole avaldanud soovi abielu jätkata, tuleb abielu kooskõlas PkS § 29 lahutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kohus võib jagada kulud erinevalt lg 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane Hageja poolt esitati hagi abielu lahutamiseks. Hagi esitamisel abielu lahutamiseks tasus hageja riigilõivu 1000 krooni. TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja § 164 tulevad menetluskulud abieluasjas jätta kummagi poole enda kanda. Pärast abielu lahutamist soovib hageja kanda abielueelset perekonnanime H. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi. Enne abielu sõlmimist kandis hageja perekonnanime H. 2 Tsiviilasi nr 2-06-10441 Katrin Saar Kohtunik 3