lg 1 kohaselt kohus kuulas OUi väljaspool kohtuistungit ära OUi praeguses elukohas T L L keskuses. Kohus veendus, et OU üldiselt ei reageeri ümbritsevale mingil moel: kokkusaamise kestel ta ei rääkinud, ei häälitsenud ega püüdnud ennast muul viisil väljendada. OU reageeris küll oma nimele ja kohtunik saavutas temaga pilkkontakti, kuid O.U pilk oli mõttetühi, mingeid tundeid või meeleolusid pilgus ei peegeldunud. Kohtumise juures viibinud hooldaja sõnul O. U on passiivne, aeglane, liikumine on raskendatud, iseseisvalt söömisega tuleb kuidagimoodi toime, kuid ise riietuda ei oska. Iseseisvalt wc-sse minna ei oska, kasutatakse mähkmeid. Saab aru lihtsamatest käsklustest, nagu „tule sööma“ või „ läheme käsi pesema“. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuistungil kõik menetlusosalised toetasid avaldust. Avaldaja esindaja palus avalduse rahuldada. Puudutatud isik IU kinnitas soovi, et teda määrataks OUi eestkostjaks. Puudutatud isik, O. U ema T U oli nõus sellega, et IU määratakse eestkostjaks. OUi esindaja riigi õigusabi korras advokaat TMH nõustus eksperdi arvamusega ja leidis, et eestkoste määramine on OUi huvides. AH toetas I U eestkostjaks määramist. Adv. H taotles OUile eestkoste määrata kolmeks aastaks, keelata tal pisitehingute tegemine ning tunnistada ta valimisõiguse osas teovõimetuks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 475 lg 1 p 5 alusel kohus lahendab täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses.
lg 1 kohaselt kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 5 alusel kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Tulenevalt
S) § 92 lg 4 kohaselt eestkoste seatakse täisealise piiratud teovõimelise isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PkS §-s 93 sätestatule eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, 2-06-11245 avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkoste asutus. PkS § 95 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul.
lg 5 sätestab, et kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Tutvunud asjas kogutud tõenditega ja kuulanud ära menetlusosalised, kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja rahuldab selle. OUi isa IUon andnud nõusoleku enda määramiseks OUi eestkostjaks. PerekS § 96 sätestatud eestkostjaks määramist takistavad asjaolud I U puhul puuduvad. Kohus leiab, et OU ile tuleb eestkostja määrata
Eestkoste tuleb seada OUi kõigi asjade ajamiseks ja lugeda OU valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Heli Käpp Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.