← Eesti

2-06-37214/2

Obsah (5)§ 142§ 407§ 444§ 162§ 468

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 13.märts 2007.a Paide Tsiviilasja number 2-06-37214 Tsiviilasi AS-i SEB Eesti

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. AS SEB Eesti Ühispank võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. KOHTU SEISUKOHAD 1.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud (tl 26).

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Tsiviilasi nr 2-06-37214

  1. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 30.08.2005.a sõlmitud MAGNET krediitkaardi lepingust nr A050008737 (edaspidi Leping), st krediidilepingust, täpsemalt tarbijakrediidilepingust, võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 401 lg 1 ja 402 mõttes. Krediidilepingu järgi lasub krediidiandjal kohustus anda krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaajal aga kohustus tasuda krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta.
  2. VÕS § 76 lg 1 kohaselt lasub 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi asjaolude (faktiliste väidete) kohaselt, millised tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks, ei täitnud kostja alates 2005.a jaanuarist Lepingu punktis 5.
  3. sätestatud kohustust tagada maksepäeval intresside tasumiseks ja kaardikontole ülekande tegemiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu arvelduskontol. Kostjal tekkis hageja ees võlgnevus. Nimetatud asjaolud annavad tunnistust, et kostja rikkus Lepingust tulenevat omapoolset raha maksmise kohustust. Sellest tulenevalt oli hageja õigustatud Lepingus sätestatud korras tegema tegusid, mille tagajärjel Leping lõppes. Lepingu lõppemisel tekkis kostjal kohustus tagastada hagejale krediidisumma ning tasuda intressid. Kostja, vaatamata hageja nõudele, nimetatud kohustust vabatahtlikult ei täitnud. Kostjal on kasutatud krediidist tagastamata 24 998.17 krooni ja tasumata 1114.65 krooni intressi. Hageja nõue tagastamata krediidisumma (põhivõlg) ja tasumata intresside saamiseks kostjalt hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need.
  4. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingust tulenevat omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, annab tunnistust, et kostja viivitas selle kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist. Kostja ei ole hageja nõutud viivise suurust (2472.84 krooni) ja arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue viivise saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle.
  5. VÕS § 159 lg 1 mõtte kohaselt võib kahjustatud lepingupool lisaks kohustuse täitmise nõudmisele nõuda ka kokkulepitud leppetrahvi. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et hageja võib temalt intresside tasumise kohustuse rikkumisel nõuda 1000 krooni leppetrahvi. Kuna kostja rikkus intressi maksmise kohustust, on hageja nõue 1000 krooni leppetrahvi saamiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 6.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. 7.

§ 468lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Sirje Lahesoo Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.