3-06-704/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-704 Haldusasi R.V kaebus Tallinna Vangla toimingute peale Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 8. augusti 2006. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus R.V apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 29. jaanuar 2007 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja R.V Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Eda Oisalu RESOLUTSIOON 1. Muuta Tallinna Halduskohtu 8. augusti 2006. a otsuse haldusasjas nr 3-06-704 põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele kaebuse esitajal põhjendatud huvi olemasolu kohta.

2.Muus osas jätta R.V apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Seoses kohtuistungi toimumisega Tallinna Halduskohtus viibis Murru Vanglas eluaegset vangistust kandev R. V 31.10.2005 – 07.11.2005 Tallinna Vanglas. Tallinna Vanglasse saabudes võeti R. V vastuvõtuosakonnas ära tema isiklikud riided ning talle anti vangla riietus.

2.R. V esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud, mis seisnesid kaebuse esitajale isiklike riiete ja esemete kandmise keelamises ajavahemikul 31.10.2005 – 07.11.2005.

Põhjendatud huviks on soov esitada hiljem õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõue seoses tema inimväärikuse alandamisega. Isiklike riiete ja esemete kandmise keelamisega on Tallinna Vangla rikkunud tema suhtes võrdse kohtlemise põhimõtet. Tallinna Vanglas kannab enamus kinnipeetavaid isiklikke riideid ning vangla riietust kannavad vaid kartseris viibivad kinnipeetavad ning need, kel puuduvad 3-06-704 vajalikud vahendid isikliku riietuse soetamiseks ja selle eest hoolitsemiseks. Kaebajaga samal ajal ajutiselt Tallinna Vanglas viibinud Tartu Vanglas eluaegset vangistust kandval kinnipeetaval A. A lubati kanda isiklikke riideid. Ühes varasemas Tartu Ringkonnakohtu otsuses on asutud seisukohale, et eluaegset vangistust kandva kinnipeetava erikohtlemine liigitunnuste alusel on ebaseaduslik. Isikliku riietuse kandmise keeld on ebaproportsionaalne piirang. Vangistusseaduse (VangS) § 46 lg 2 kohaselt võib vangla direktor lubada kinnipeetaval kanda isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse. Seega ei saa isiklike riiete kandmist põhjendamata keelata.

3.Vastustaja Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata.

VangS § 46 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav Tallinna Vanglas vanglariietust. Kuna reaalselt ei ole võimalik kõigile vanglas viibivatele kinnipeetavatele vanglariietust väljastada, hakati seda andma eelkõige nendele, kes paigutatakse Tallinna Vanglasse seoses kohtuistungi toimumisega, ning iseäranis neile, keda on karistatud eluaegse vangistusega või kelle puhul on põhjust eeldada ohtu vangla julgeolekule. Tallinna Vanglasse saabumise ajal oli R. V Murru Vanglas paigutatud 12 kuuks eraldatud kambrisse. Tähtsust ei oma asjaolu, et teine sarnast karistust kandev kinnipeetav kandis erariideid.

4.Tallinna Halduskohtu 08.08.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused on järgmised:

a)Kaebuse esitaja põhjendatud huvi Tallinna Vangla vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole tõsiseltvõetav. Isik ei saa HKMS § 7 lõikes 1 nimetatud ning tuvastamisnõude esitamise eelduseks oleva põhjendatud huvina näidata oma soovi esitada tulevikus õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõue, juhul kui asjaoludest nähtub, et sellise nõude esitamine oleks ilmselt perspektiivitu (kui vaidlustatud toiming ei riku kaebaja õigusi). Käesoleval juhul tuleks R. V poolt Tallinna Vangla vastu kõnealuses asjas vaidlustatud toimingutega tekitatud kahju hüvitamise nõuet pidada ilmselt perspektiivituks, kuivõrd vaidlustatav toiming ei olnud inimväärikust alandav ning sellise toimingu tagajärjel kahju tekkimist ei nähtu.

b)VangS § 46 lg 1 sätestab, et kinnipeetav kannab vangla riietust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. VangS § 46 lg 2 kohaselt võib vangla direktor lubada kinnipeetaval kanda isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse. Seadusest ei tulene, kuidas vangla direktor sellise loa andma peaks ja millistest kaalutlustest vangla direktor sellise loa andmisel juhinduma peab või millistest juhinduda tohib, jättes vangla direktorile selles küsimuses avara otsustusvabaduse. Vastustaja seletusest nähtub, et Tallinna Vangla halduspraktika ei olnud 2005. aastal vangistusseaduse §-ga 46 kooskõlas, kuivõrd kinnipeetavatel oli üldiselt lubatud kanda isiklikke riideid, mis tähendab, et praktikas oli VangS § 46 lõikes 2 sätestatud igakordselt antav eriline õigus muutunud valdavaks. See aga ei muuda iseenesest õigusvastaseks konkreetsele kinnipeetavale vangla riietuse kandmise kohustuse panemist.

Ekslik on kaebuse esitaja seisukoht, nagu tuleneks VangS § 46 lõikest 2, et kinnipeetavale isiklike riiete kandmise loa andmisest saaks keelduda üksnes põhjusel, et kinnipeetav ei ole suuteline oma kuludega kindlustama riietuse puhastust, korrashoidu ning reeglipärast vahetust. Tegemist ei ole tingimustega, mille täitmise korral peaks kinnipeetavale isikliku riietuse kandmist igal juhul võimaldama.

c)Kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, et vangla riietust kannavad Tallinna Vanglas kartserisse paigutatud kinnipeetavad ning need, kelle puhul peab vangla seda vajalikuks. Vastustaja kirjalikus seletuses märgitakse, et 2005. aastal väljastati vangla riietus eelkõige neile kinnipeetavatele, kes ei kandnud tavapäraselt oma karistust Tallinna Vanglas, vaid kes paigutati Tallinna Vanglasse ajutiselt seoses kohtuistungi toimumisega, kusjuures Tallinna Vanglasse kohtuistungi toimumisega seoses etapeeritud 2(5) 3-06-704 kinnipeetavatest rakendati vangla riietuse kandmise nõuet ka eeskätt eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate suhtes ning teiste kinnipeetavate suhtes, kelle osas oli sõltuvalt nende isikust või karistusest alust arvata, et nad võivad ohustada vangla julgeolekut. Samuti nähtub vastustaja esindaja poolt kohtuistungil antud seletusest, et valdavalt, ent mitte alati, kandsid vangla riietust vastuvõtuosakonnas viibivad isikud.

Tallinna Vanglas karistust kandvate ja seoses kohtuistungiga sinna ajutiselt paigutatud isikute erinev kohtlemine on põhjendatud ning tegemist ei ole võrreldavas olukorras olevate isikutega, keda tuleks koheda ühtmoodi. On mõistetav, et teisest vanglast ajutiselt toodud kinnipeetava suhtes kehtib teistest mõnevõrra rangem kord, arvestades, et sellise kinnipeetava käitumine ei ole vangla administratsioonile sama hästi teada kui samas vanglas karistust kandvate kinnipeetavate käitumine. Põhjendatult on Tallinna Vangla R. V vangla riietuse väljastamisel arvestanud ka viimase suhtes Murru Vanglas kehtinud täiendavat julgeolekuabinõud eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise näol. Arvestades, et tegemist on eluaegset vangistust kandava kinnipeetavaga, kes oma karistuse liigist lähtuvalt on potentsiaalselt suuremaks ohuks vangla julgeolekule, ning kelle käitumine ei ole Tallinna Vangla administratsioonile hästi teada ning kelle suhtes on lisaks eelnevale tema tavalises karistuse kandmise kohas kohaldatud täiendavat julgeolekuabinõu, on igasuguste eriõiguste ja soodustuste andmise rangem kord õigustatud. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtuvale täiendavale julgeolekuabinõule allutatuse osas erines R. V arusaadavalt ka kaebuses viidatud väidetavalt samal ajal Tallinna Vanglas viibinud ning samuti eluaegse vangistusega karistatud A. A, mistõttu ei saa nõuda ka nende isikute võrdset kohtlemist. R. V viibis Tallinna Vanglas vaid 8 päeva – sedavõrd lühikese aja jooksul oleks tulnud R. V isikliku riietuse kandmise lubamine otsustada ning seega on põhjendatud vangla riietuse kandmine kogu Tallinna Vanglas viibimise aja jooksul.

d)Justiitsministeeriumi 21. detsembri 2005 vaideotsuses võetud seisukoha kujunemise aluseks olnud asjaolud on erinevad käesoleva vaidluse asjaoludest.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. R.V apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 08.08.2006 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellant põhjendab oma taotlust järgmiselt:

a)Kohus on ebaõigesti leidnud, et antud asjas puudub põhjendatud huvi, ning väljunud kaebuse piiridest, asudes tuvastama, kas kaebajale tekkis vastustaja toimingutega kahju või mitte. Käesoleva kaebuse lahendamisel ei saa otsustada vaidlustatud toimingutega tekitatud kahju hüvitamise perspektiivikuse üle, kuna kaebus oli esitatud Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks, et hiljem õigusvastaseks tunnistatud toimingutega tekitatud kahju hüvitamiseks esitada iseseisev kaebus.

b)Väär on kohtu seisukoht, et vangla riietuse kandmine ei ole kaebajale inimväärikust alandav. Inimväärikus on omane kõigile inimestele, sh. kinnipeetavatele. Inimväärikus on subjektiivne kriteerium. Samas ei ole inimväärikus absoluutne. Kohus ei ole ka inimväärikust võrrelnud ühegi teise põhiväärtusega. Seega ei saa kohus väita, et kaebus on perspektiivitu. Pealegi viibis Tallinna Vanglas seoses kohtuistungiga veel teine eluaegset vangistust kandev kinnipeetav, kes kandis omi riideid. Sellega on rikutud ka võrdse kohtlemise põhimõtet. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise eest. Euroopa vanglareeglistiku p 3 kohaselt on vangide kohtlemisel oluline tagada nende eneseväärikus.

c)Tallinna Vangla direktori 16.12.2004 käskkirja nr 71 kohaselt rakendatakse Tallinna Vanglasse kohtuistungi toimumise ajaks paigutatud kinnipeetavate suhtes vangistusõigusest tulenevaid samu piiranguid kui vastuvõtuosakonnas viibivatele kinnipeetavatele. Vangistusseaduse vastuvõtuosakonda reguleerivad sätted ei kehtesta, et kinnipeetav peab kandma vastuvõtuosakonnas vangla riietust.

3(5) 3-06-704 VangS § 46 lg 1 sätestab, et kui sama seadus ei sätesta teisiti, siis kannab kinnipeetav vangla riietust. VangS § 46 lg 2 sätestab vangla direktori õiguse lubada kanda kinnipeetaval isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riiete puhtuse, korrashoiu ja reeglipärase vahetuse. Eesti vanglates väljakujunenud praktika kohaselt kannavad kinnipeetavad üldjuhul isiklikku riietust, s.h. vastuvõtuosakonnas. Tallinna Vanglas kannavad isiklikke riideid kõik kinnipeetavad, mida tõendab ka kohtuistungil kaebaja poolt esitatud ja samuti vastuvõtuosakonnas eluaegset vangistust kandva kinnipeetava suhtes 21.12.2005 tehtud vaideotsus nr 4-1-08/532, milles leiti, et vangla riietuse kandmiseks kohustamisega on Tallinna Vangla rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet.

d)Tallinna Vangla direktor on sisuliselt kohaldanud kaebaja suhtes VangS § 69 lg 2 p 2 sätestatud täiendavat julgeolekuabinõu, keelates tal isiklike riiete ja esemete kasutamise.

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks peab olema tuvastatud VangS § 69 lg 1 ettenähtud alus. Kaebaja suhtes ei ole välja antud vastavasisulist haldusakti. Kohus ei ole põhjendanud, miks eluaegne vangistus on potentsiaalselt suurem oht vangla julgeolekule.

6.Vastustaja Tallinna Vangla kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

R.Vle isiklike riiete kandmise keelamine 31.10.2005 – 07.11.2005 Tallinna Vangla poolt oli õiguspärane, vajalik ja proportsionaalne. Kuna ta oli teisest vanglast ajutiselt toodud kinnipeetav, arvestati talle mõistetud karistusmäära ning asjaolu, et Murru Vanglas oli direktori 16.11.2004 käskkirjaga paigutatud R. V 12 kuuks eraldi lukustatud kambrisse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Kui kaebuse esitaja taotleb haldusorgani toimingu õigusvastasuse tuvastamist, peab tal olema sellise taotluse esitamise suhtes põhjendatud huvi (HKMS § 10 lg 3). Huvi esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud huvi, kui on ilmselge, et vaidlustatud toiminguga kahju ei tekitatud, isegi, kui toiming on õigusvastane. Kohtupraktikas on HKMS § 10 lg 3 tõlgendamisel asutud seisukohale, et kahjunõude ilmne perspektiivitus toob kaasa põhjendatud huvi puudumise toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks.

Ringkonnakohtu arvates ei oleks moraalse kahju tekkimine välistatud juhul, kui isiklike riiete kandmise mittevõimaldamine oleks õigusvastane. Halduskohtu vastupidine seisukoht on väär ning kohtuotsuse põhjendustest tuleb kaebuse esitaja põhjendatud huvi puudumist käsitlevad põhjendused välja jätta.

8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et kaebuse esitajal vanglas isiklike riiete kandmise mittelubamine ei olnud õigusvastane. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

9.Apellandi väide, et vangla riiete kandmine iseenesest rikub kaebuse esitaja inimväärikust, ei ole põhistatud. Vangla riietuse kandmine ei riku kinnipeetava väärikust.

Kuigi inimväärikuse tagamisel tuleb arvestada subjektiivseid mõjusid, ei saa inimväärikuse põhimõttega vastuolus olevaks lugeda mistahes haldusakti või toimingut, mille adressaat leiab, et sellega rikutakse tema väärikust. Väärikust alandavaks saab lugeda üksnes sellist toimingut, mis kahjustab isiku olukorda ebaproportsionaalselt taotletava legitiimse eesmärgiga või mis toob kaasa isiku põhiõiguste moonutamise. Vangla riietuse kandmine aitab tagada vangla julgeolekut, muutes kinnipeetavad paremini märgatavaks ja võimalikul põgenemisel või vanglas viibimisel ülejäänud isikutest eristatavaks. Euroopa Inimõiguste Kohtu 29.04.2003 otsuses kohtuasjas Nazarenko vs Ukraina märkis kohus punktis 139, et kuigi kohtu arvates võib nõuet, et kinnipeetavad kannaksid vangla riietust, pidada isikupuutumatuse piiranguks, põhineb see nõue kahtlemata õigustatud eesmärgil 4(5) 3-06-704 kaitsta avalikku turvalisust ja ennetada avaliku korra rikkumisi ning kuritegusid. See seisukoht on ringkonnakohtu arvates kohane ka käesoleva asja lahendamisel.

10.Tallinna Vangla on kohtumenetluse käigus selgitanud, et vangla kavandab vastavalt rahalistele võimalustele vangla riietuse soetamist ja nende kandmise tagamist.

Vastustajal on puudunud piisavad rahalised vahendid, et tagada kõigile kinnipeetavatele vangla riietus, mis oleks korrastatud ja puhas. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega ei ole vastuolus, kui vangla direktor ei võimalda VangS § 46 lg 2 ettenähtud kaalutlusõiguse alusel isikliku riietuse kandmist sellisele hulgale kinnipeetavatele, kellele vanglal on võimalik anda vangla riietus. Seejuures võib vangla kinnipeetavate valikul tugineda mistahes asjaoludele, mis ei ole õigusvastased.

Halduskohus leidis õigesti, et kinnipeetava lühiajaline viibimine Tallinna Vanglas, talle mõistetud karistusest tulenev suurem oht vangla julgeolekule ning varasem 12 kuuks eraldi lukustatud kambrisse paigutamine Murru Vanglas on legitiimsed eesmärgid, mis õigustavad isiku põhiõiguste piiramist.

11.Kaebuse esitaja väide, et halduskohtu istungi ajaks Tallinna Vanglasse paigutamine ega Tallinna Vanglas viibimise lühiajalisus ei õigusta ebavõrdset kohtlemist, kuna see on vastuolus Tallinna Vangla direktori 16.12.2004 käskkirjaga nr 71, ei ole õige. Vangla riietuse kandmist puudutav regulatsioon, VangS § 46, on kohaldatav kõigi süüdimõistetud kinnipeetavate suhtes. Asjaolu arvessevõtmine, et isiku viibimine Tallinna Vanglas ei ole olnud pikaajaline, ei too kaasa võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Arvestades vangla riietuse kasutamisega seotud kulusid ning varasemalt vangla väheseid võimalusi vangla riietuse tagamisel, ei ole ringkonnakohtu arvates asjakohane apellandi viidatud Justiitsministeeriumi 21.12.2005 vaideotsus nr 4-1-08/532 (tl 29-32), kus peeti vangla riietuse kandmise nõuet vastuolus olevaks võrdse kohtlemise põhimõttega. Vastustaja osundas käesolevas asjas, et ka teised kinnipeetavad peale nende, kes on paigutatud kartserisse või kellel ei ole isiklike riiete kandmiseks endal vahendeid, kannavad vangla riietust.

Selliste kinnipeetavate arv kasvab ning ka vaidlustatud toimingu tegemise ajal oli juba mitmel kinnipeetaval peale apellandi vangla riietus.

Oliver Kask Viive Ligi Lauri Madise 5(5)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.