Obsah (6)

§ 440§ 444§ 162§ 175§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kostja õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märtsil 2007.a Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-3399

) § 314 sätestatud korras. Kostja on eelmenetlusteatele vastanud ja hagiavalduse nõuded õigeks tunnistanud. Vastuväiteid hagile ei ole. Kui eelmenetluses on poolte seisukohad välja selgitatud, võib

§ 440

lg 1 kohaselt kohus lahendada asja kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta ning piirduda üksnes õigusliku põhjendusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel on 2005.a sõlmitud müügileping, mille alusel hageja müüs kostjale tööriistu, kinnitusvahendeid ja –seadmeid vastavalt kostja poolt esitatud tellimusele. Vastavalt lepingu punktile 2 kohustus kostja kauba eest tasuma 14 päeva jooksul pärast kauba vastuvõtmist hageja poolt esitatud arve alusel. Hageja esitas kostjale arve nr 03/757 summas 68600.99 krooni. Arve tasumise tähtaeg oli 21.04.2005.a. Nimetatud arve on kostja poolt tasutud osaliselt. Tasumata on 32600.99 krooni. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda lepingus kokkulepitud määras. Kostja on viivitanud lepinguliste kohustuste täitmisega. Nimetatud asjaolu annab hagejale õiguse nõuda viivist. Hageja on arvestanud kostjale viivist lepingu punkti 4.2 alusel 0,2% tasumata summalt päevas kokku summas 30905.74 krooni. Hageja nõue kostjalt müüdud kauba eest tasu ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

§ 175

lg 1 sätestab, et menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud. Kohus mõistab esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2000 krooni ja kulud õigusabile 7080 krooni, millised tuleb kostjalt välja mõista. Hagejal on õigus täiendavate menetluskulude esitamiseks 30 päeva käesoleva otsuse jõustumisest arvates (

§ 174

lg 1).

§ 468lg 1 p 1 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik