← Eesti

3-06-135/11

Obsah (7)§ 131§ 23§ 128§ 24§ 129§ 54§ 55

3-06-135 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Silvia Truman, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2007, Tallinn Haldus

) §-de 46, 128 lg 1 ja 129 lg-tele 1 ja 3 tasuma 9143 krooni füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu ja 3156 krooni intressi ning hoiatati, et mittemaksmise korral järgneb sundtäitmine. 1

(7)3-06-135 Korralduse kohaselt ei täitnud V.D

§-s 105 lg 1 sätestatud kohustust tasuda maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad selleks määratud pangakontole maksuseaduses või tollieeskirjades sätestatud tähtpäevaks või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäevaks. Seisuga 26.09.2005 on V. Dl tasumata füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaks summas 9 143 krooni ja intressivõlg 3 156 krooni. MTA Põhja MTK 06.12.2005 korraldusega nr 13-2.2/29830 kohustati AS-i S

§-de 46 ja 131 alusel arestima V. D pangakonto võlasummas 12 299 krooni ja kandma pangakontolt maksuvõla summa suuruses 12 299 krooni üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Korraldusega vabastati arestist MTA Põhja MTK 24.11.2005 korraldusega nr 13-2.2/28587 arestitud V. D pangakonto.

  1. V. D esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada MTA Põhja MTK 06.12.2005 korraldus nr 13-2.2/29830, tunnistada õigusvastaseks MTA Põhja MTK 27.09.2005 korraldus nr 13-2.1/22160 ning kohustada MTA Põhja MTK-d tagastama õigusvastaselt kinnipeetud raha. Kaebaja väitis, et alates
  2. a. maist ei tegutse ta enam füüsilisest isikust ettevõtjana. Eraisiku kontolt ilma omaniku nõusolekuta ja kohtuotsuseta raha arestimine ja kandmine maksuhalduri pangakontole on ebaseaduslik. MTA Põhja MTK-s on märgitud kaebaja aadressiks x, kuid registreerimisel on kaebaja märkinud aadressiks x. Seetõttu ei jõudnud kaebajani MTA Põhja MTK poolt saadetud täitmisele kuuluvate tuludeklaratsioonide blanketid ja 27.09.2005 korraldus. MTA Põhja MTK pidas kinni pangaarvel olevad kõik rahalised vahendid, kuid

§ 131lg 3 kohaselt ei kuulu mahakandmisele palga alammäära suurune summa.

Kohtuistungil väitis kaebaja, et kirjutas juba

  1. a. mais-juunis maksuametis avalduse füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse lõpetamise kohta. 29.11.2005, peale pangaarve arestimist kirjutatud samasugusel avaldusel märkis kaebaja küll oma elukohaks x, kuid ainult sellepärast, et maksuamet oli talle sellel aadressil dokumente saatnud. Kust on tulnud
  2. a. füüsilisest isikust ettevõtjana registreerimise avaldusse seesama aadress, seda kaebaja ei tea. MTA Põhja MTK palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja registreeriti avalduse alusel füüsilisest isikust ettevõtjaks nr 21879 25.03.2002 ning ta on siis oma avalduses ise märkinud enda aadressiks x. Kaebaja tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana perioodil 25.03.2002-29.11.
  3. Isiku tegevus füüsilisest isikust ettevõtjana lõpeb

§ 23

lg 1 kohaselt pärast piirkondliku maksukeskuse teavitamist oma tegevuse lõpetamisest. Puuduvad andmed, et kaebaja oleks 2003 esitanud avalduse füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse lõpetamise kohta. Pole tõenäoline, et selline avaldus oleks kaduma läinud, sest avaldused säilitatakse maksumaksja toimikus arhiivis ning kantakse ka elektroonilisse registrisse. Kaebaja esitas avalduse füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse lõpetamise kohta 29.11.2005, kus samuti märkis enda aadressiks x. Füüsilisest isikust ettevõtja on seadusest tulenevalt kohustatud ise maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta arvestust pidama. Kaebaja kohustus tasuda avansilist sotsiaalmaksu tuleneb otse sotsiaalmaksu seaduse (SMS) §-dest 2 lg 5 ja 9 lg 3. Seega oli selline kohustus kaebajal proportsionaalselt füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud kuude arvuga kuni 29.11.2005 ka juhul, kui ta ei tegelenud ettevõtlusega.

§ 128

lg 1 alusel maksuhalduri poolt maksuvõla tasumiseks antud korraldused üksnes tuvastavad, mitte ei tekita maksuõigussuhet. Käsitletaval juhul ei ole tegemist tasumisele kuuluva maksusumma 2

(7)3-06-135 määramisega vastustaja poolt, vaid seadusest tuleneva maksukohustusega, mille täitmise tähtaeg on saabunud ning kohustus on muutunud sissenõutavaks. Kaebaja ei ole täitnud seadusest tulenevat kohustust ega tasunud kordagi sotsiaalmaksu kogu füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse perioodil 25.03.2002-29.11.
  1. Rahvastikuregistri teabesüsteemi andmetel elas kaebaja kuni 2002 Tallinnas x, edasised andmed puuduvad. Enne 27.09.2005 korralduse kaebajale saatmist kontrollis maksuhaldur rahvastikuregistrist tema aadressi, kuid kaebaja elukoha kohta registris andmed puudusid. Kohustus tagada enda postiaadressile edastatud teabe kättesaadavus lasub maksukohustuslasel, mitte maksuhalduril. Kaebaja pangaarvelt ei peetud kinni kogu raha. Vabariigi Valitsuse 22.12.2004 määruse nr 328 § 1 kohaselt oli
  2. a. kuupalga alammääraks täistööaja korral 2690 krooni. Kaebaja kontol oli 01.12.2005 seisuga 12 336 krooni ja 83 senti. Pank arestis korralduse alusel 07.12.2005 9622 krooni. Seega jäi kaebaja käsutusse detsembris 2005 kokku 2714 krooni ja 83 senti, mis on rohkem kui palga alammäär.
  3. Tallinna Halduskohtu 30.05.2006 otsusega haldusasjas nr 3-06-135 jäeti kaebus rahuldamata. 1) Kaebaja 25.03.2002 avalduses nii tema elukohana kui ka füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiskohana märgitud Tallinn x on kirjutatud kaebaja sõnade kohaselt või on kaebaja kirjutanud selle omakäeliselt, sellele viitab ka asjaolu, et sama elukoha on kaebaja märkinud ka 29.11.2005 omakäeliselt kirjutatud avaldusel. Kaebaja seletus, et selle aadressi kirjutas ta üksnes sellepärast, et maksuamet oli talle sinna varem posti saatnud, ei ole usaldusväärne. 2) Kaebaja väide, et ta juba
  4. a. mais-juunis kirjutas maksuametis avalduse füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse lõpetamise kohta, on paljasõnaline ning vastuolus kaebuses esitatud seisukohaga, et kaebaja on ennast füüsilisest isikust ettevõtjate hulgast maha arvanud
  5. a. maikuus. 3)

§ 24

lg 2 näeb ette vorminõuded füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise lõpetamiseks. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegevus lõpetatakse Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse poolt vastava avalduse saamisel. Registrikanne füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse lõpetamise kohta tehakse isiku poolt avalduses märgitud kuupäeva seisuga; kui aga avalduses märgitud kuupäev on saabunud varem kui viis tööpäeva tagasi, siis andmete muutumisest teatamise kuupäeva seisuga. Avalduse füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse lõpetamiseks kirjutas kaebaja alles 29.11.2005 ning kuni selle kuupäevani tuleb teda käsitada füüsilisest isikust ettevõtjana. 4) SMS § 2 lg 5 p 1 kohaselt on füüsilisest isikust ettevõtja kohustatud maksma sotsiaalmaksu aastas mitte vähem kui maksustamisperioodi kuude eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud summalt. Sama seaduse § 9 lg 3 ja 5 alusel oli kaebaja kohustatud tasuma sotsiaalmaksu avansiliste maksetena Maksu- ja Tolliameti pangakontole iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäevaks jooksva kvartali eest vähemalt kolmekordselt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatud summalt proportsionaalselt kuude arvuga, mille kestel ta oli registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. 5)

§ 128

kohaselt on maksuhaldur kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Vaidlustatud korraldused on õiguspärased. Kaebaja väide, et tema pangaarvelt peeti kinni rohkem raha, kui seaduse järgi lubatud, pole asjakohane, sest raha pidas kinni S, mitte maksuhaldur. 3

(7)3-06-135 PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. V.D apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse. 1) Kui apellant 29.12.2005 (ilmselt mõtleb ta 29.11.2005) sai teada, et tema pangakontol olevalt hoiuselt on kinni peetud 9143 krooni, läks ta Põhja maksu- ja tollikeskusesse, kus sai teada, et on seniajani registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. Siis esitas ta teistkordselt avalduse tegevuse lõpetamise kohta. Esmakordselt esitas ta sellekohase avalduse maksuametile juba maisjuunis 2003, sest lõpetas siis lepingu OÜ-ga C. 2) Apellant ei ole märkinud enda füüsilisest isikust ettevõtjana registreerimisel tõendile tegevuskohana näidatud aadressi, seda tegi ilmselt tõendi väljastanud ametnik. Apellandi tegelikuks elukohaks oli Tallinn, x, mille ta rahvastikuregistris registreeris 25.03.
  2. Esmakordselt 2002 veebruaris füüsilisest isikust ettevõtjana registreerimisel ei registreeritud kaebajat, kuna tema elukohta aadressil x ei olnud rahvastikuregistris registreeritud. Teistkordsel maksuameti külastamisel lubas ametnik, kontrollinud, et kaebaja elukoht on rahvastikuregistris registreeritud, tõendile kaebaja tegevuskoha ise lisada ja saata tõendi kaebajale. Kuna kaebaja tegelik elukoht oli x, ei saanud ta kätte ka 27.09.2005 korraldust. Kaebaja ei ole iialgi elanud aadressil x ega olnud sellel aadressil sisse kirjutatud. Kust võtsid maksuameti töötajad selle aadressi, kaebaja öelda ei oska. Kui maksuhaldur oleks kaebuse esitajat tõesti soovinud kätte saada, oleks ta võinud helistada kaebaja mobiilile maksuhaldurile teadaoleval numbril.
  3. Maksu- Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. 1) 26.09.2005 seisuga oli kaebuse esitajal tasumata füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaks summas 9 143 krooni ja intress 3 156 krooni, kokku 12 229 krooni.

§ 129

alusel antud 27.09.2005 korralduse edastas maksuhaldur kaebajale aadressil x väljastusteatega, korralduse tagastas AS Eesti Post maksuhaldurile 30.01.2006 märkega „tagasi hoiutähtaja möödumisel“. Kuna kaebajaga polnud võimalik kontakti saada (puudusid kontaktandmed ja maksukohustuslaste teabesüsteemi kohaselt puudus tal töökoht), avaldas maksuhaldur teate korralduse tegemise kohta väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 04.11.2005 ja 18.11.

  1. Kuna haldusakti teatavakstegemisest (milleks tuleb lugeda haldusakti teistkordse avaldamise), oli möödunud üle kahe nädala ja 06.12.2005 seisuga ei olnud kaebaja 27.09.2005 korraldust täitnud, pidas maksuhaldur kaalutlusõiguse korras otstarbekaimaks vahendiks sundtäitmise läbiviimiseks kaebaja pangakonto arestimist. 2) Apellandi väide füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse lõpetamise avalduse esitamise kohta
  2. aastal ei ole tõendatud. See on vastuolus ka apellandi enda poolt halduskohtule antud selgitustega, et käis maksuhalduri juures füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse lõpetamise avaldust kirjutamas
  3. aasta mais. 3) Maksuhaldurile oli teada ainus apellandi aadress x. Rahvastikuregistri teabesüsteemi kohaselt elas apellant kuni 28.07.2002 aadressil x. Apellandi sidevahendite kohta puudus avaliku interneti teabesüsteemi kohane teave. Maksuhaldur üritas saada kontakti apellandiga mobiiltelefoni numbril xxx xxxx, mis oli märgitud kontaktiks 25.03.2002 avaldusel, kuid sel numbril vastas kõnele tütarlaps, kes väitis end olevat numbri kasutajaks juba
  4. a. algusest ning V. Dt ei tunne. Kohustus tagada enda postiaadressile edastatud teabe kättesaadavus aadressil, millest ta on maksuhaldurit teavitanud, lasub maksukohustuslasel. 4

(7)3-06-135 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 129

lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates.

§ § 130 lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole maksuvõlga tasunud maksuhalduri poolt selle seaduse § 129 alusel määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Maksuvõla sundkorras sissenõudmisel on maksuhalduril

§ 131

lg 1 alusel õigus anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku pangakonto või kanda tema pangakontolt raha üle maksuhalduri pangakontole maksuvõla summa suuruses. 7.

§ 129

lg-s 1 sätestatud korralduse andmise ja maksuvõla sundkorras sissenõudmise toimingute tegemise eelduseks on, et maksuvõla sundtäitmine on lubatav. Maksuvõla sundtäitmise eeldused sätestab

§ 128lg 2, muuhulgas on nõutav aegumata maksuvõla olemasolu.

Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kogu perioodi vältel, mil apellant oli registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, pole ta tasunud sotsiaalmaksu. SMS § 2 lg-st 5 ja § 9 lg-st 3 tulenevalt oli apellant kohustatud tasuma avansilist sotsiaalmaksu proportsionaalselt tema füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud kuude arvuga. Maksuhalduri väitel oli apellant registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana kuni 29.11.

  1. Apellant on asja arutamisel väitnud, et lõpetas tegevuse füüsilisest isikust ettevõtjana
  2. aastal ja esitas avalduse enda füüsilisest isikust ettevõtjana registrist kustutamiseks samuti
  3. või
  4. aastal, ringkonnakohtu istungil täpsustas ta, et esitas sellekohase avalduse maksuametile
  5. aastal.

§ 24

lg 2 kohaselt tehakse registrikanne sama seaduse §-s 18 nimetatud isikute, sh füüsilisest isikust ettevõtja, tegevuse lõpetamise kohta isiku poolt avalduses märgitud kuupäeva seisuga, kui kuupäev on saabunud varem kui viis tööpäeva tagasi, siis andmete muutumisest teatamise kuupäeva seisuga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et apellandi poolt füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse lõpetamise avalduse esitamine varem kui 29.11.2005 ei ole tõendatud. Väidetava varasema avalduse esitamise aja kohta on apellant andnud vastuolulisi ütlusi, märkides selleks ajaks kord

  1. aasta, kord
  2. aasta. Mingeid andmeid sellekohase avalduse esitamisest apellandi poolt ei ole. Apellandi esitatud OÜ C tõendis (tl 11) märgitakse, et agendileping nr 540205 (mille täitmises seisneski apellandi ettevõtlus) on apellandiga lõpetatud alates 21.01.
  3. Seega puuduvad ka täpsemad andmed selle kohta, millal leidis aset apellandi tegevuse ettevõtjana tegelik lõppemine, mis sai olla ajendiks sellise avalduse esitamiseks. Seega on MTA Põhja MTK 27.09.2005 korralduses määratud õigesti maksuvõla suurus. 8.

§ 128

lg 3 kohaselt on maksuvõla sundtäitmine lubatud alles pärast seda, kui maksukohustuslasele on antud vähemalt üks kord tähtaeg maksuvõla tasumiseks koos hoiatusega kohustuse tähtajal täitmatajätmise kohta (§ 129). Seega sõltub MTA Põhja MTK 06.12.2005 korralduse õiguspärasus sellest, kas MTA Põhja MTK 27.09.2005 korraldus oli apellandile kätte toimetatud.

§ 54

lg 1 kohaselt toimetatakse Eestis elavale füüsilisele isikule dokument posti teel kätte rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil või isiku poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. 5

(7)3-06-135 Kui füüsiline isik ei ole oma aadressi muutumisest teatanud, on maksuhalduril õigus saata dokument viimasel talle teadaoleval aadressil.

§ 55

sätestab, et kui menetlusosaline ei ela ega asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht on teadmata ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib maksuhaldur dokumendi resolutiivosa avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokumendi resolutiivosa avaldatakse vähemalt kahel korral ja vähemalt kahenädalase vahega. Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks teistkordse avaldamise päevale järgneval päeval.

§ 55

kohaselt dokumendi kättetoimetatuks lugemine eeldab, et selles sättes nimetatud dokumendi kättetoimetamise viis on valitud õiguspäraselt. Seega tuleb kontrollida, kas antud juhul olid täidetud järgmised tingimused: apellant ei elanud registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei olnud teada ning dokumenti ei olnud muul viisil võimalik kätte toimetada. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et 27.09.2005 korralduse saatis maksuhaldur kaebajale aadressil x Tallinn, väljastusteatega ning AS Eesti Post tagastas korralduse 30.01.2006 märkega „tagasi hoiutähtaja möödumisel“. Apellant märgib, et ta sellel aadressil ei elanud, tema pole seda aadressi kunagi maksuhaldurile andnud ja sellel aadressil puudus temaga igasugune seos. Maksuhaldur väidab, et see oli temale ainus teadaolev apellandi aadress. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et aadressi x on kaebaja ise maksuhaldurile andnud. Nimetatud aadress figureerib apellandile väljastatud tõendil füüsilisest isikust ettevõtjana registreerimise kohta (tl 9). Apellandi väidetest ilmnev seisukoht, nagu oleks tema registreerimist korraldanud ametnik selle aadressi apellandi aadressiks märkinud omaalgatuslikult ja apellandile teadmata põhjusel, ning nagu oleks apellant sama aadressi märkinud ka 29.11.2005 füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse lõpetamise kohta lihtsalt sel põhjusel, et selline oli tema aadress maksuhalduri andmetel, ei ole tõendatud. Sellise aadressi on apellant märkinud ise avaldusel enda füüsilisest isikust ettevõtjana registreerimise kohta (tl 34). See aadress on kirjutatud sinna apellandi poolt omakäeliselt, sest käekiri, millega see aadress on sinna märgitud, vastab muudel avaldaja poolt täitmisele kuulunud väljadel kasutatud käekirjale, mis erineb käekirjast, millega on täidetud avalduse vastuvõtja poolt täitmisele kuulunud lahtrid. Sama aadress on märgitud ka apellandi poolt esitatud 2002. aasta tuludeklaratsioonil. Aadressil x, Tallinn, oli apellant registreeritud 25.03.2002 kuni 28.07.2002. Vaidlust pole selles, et 27.09.2005 korralduse kätteandmise ajal puudusid rahvastikuregistris andmed apellandi elukoha kohta hilisema aja seisuga. Eeltoodud asjaoludel saab apellandi ainsaks maksuhaldurile teadaolevaks aadressiks 2005. aasta seisuga pidada tema poolt maksuhaldurile esitatud aadressi. Maksuhaldur on teinud ka mõistlikke pingutusi apellandi aadressi teadasaamiseks. Maksuhaldur on selgitanud, et proovis kaebajaga kontakti võtta füüsilisest isikust ettevõtjana registreerimise avalduses märgitud mobiiltelefoninumbril (sama number märgitud ka apellandi 2002. aasta tuludeklaratsioonis), kuid telefoni vastu võtnud isiku teatel ei tundnud viimane apellandi nimelist isikut ja oli selle numbri kasutaja juba 2005. aasta algusest. Selles, et apellant ei olnud 2005. aastal enam maksuhaldurile antud mobiiltelefoni numbri kasutaja ja temaga sel ajal enam sel numbril võimalik kontakti saada polnud, puudub vaidlus. Apellant kinnitas ringkonnakohtu istungil, et loobus sellest numbrist siis, kui lõpetas reaalselt tegevuse ettevõtjana. Ka 29.11.2005 avaldusel ettevõtjana tegevuse lõpetamise kohta (tl 10) on kontaktandmetena märgitud teine mobiiltelefoninumber. 6

(7)3-06-135 Seega leiab ringkonnakohus, et apellandile 27.09.2005 korralduse kättetoimetatuks lugemisel saab lähtuda

§-st

  1. Vaidlus puudub selles, et teade selle korralduse tegemise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded kahel korral – 04.11.2005 ja 18.11.
  2. Seega sai

§ 55

alusel MTA Põhja MTK 27.09.2005 korralduse kättesaamise päevaks lugeda 19.11.2005. Seega oli kaebaja pangakonto arestimiseks

§ 131

alusel täidetud

§ 128lg-s 3 sätestatud tingimus.

9.

§ 131

lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel maksuhalduri poolt igakuisele sissenõudmisele ega arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Halduskohtule esitatud kaebuses väitis apellant, et pangakonto arestimisel ei peetud sellest nõudest kinni ning ei jäetud vabaks ühe kuu palga alammäära suurust summat. See väide ei ole õige. Apellandi pangaarvel oli kontoväljavõttest (tl 16) nähtuvalt seisuga 01.12.2005 12 336 krooni 83 senti. 07.12.2005 kanti sellelt 06.12.2005 korralduse alusel maksuhalduri pangakontole 9 622 krooni. Seega on jäänud detsembrikuus 2005 apellandi käsutusse vaatamata pangakonto arestimisele suurem summa kui tolleaegne kuupalga alammäär.

§ 131

lg 3 rikkumist väites ei arvestanud kaebaja seda, et ta on 01.12.2005 kontolt deebetkaardiga võtnud välja sularaha 2100 krooni. 10. Eeltoodud põhjendustel on MTA Põhja MTK vaidlustatud korraldused ja nende alusel pangaarve arestimine ning sealt arvelt summade ülekandmine maksuhalduri pangakontole õiguspärased. Seega puudub alus V. D apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Lauri Madise Silvia Truman Ruth Virkus 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.