KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 15.märts 2007 a Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-06-11213 Kohtuistungi toimum

) § 475 lg 1 p 5 alusel kohus lahendab täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 alusel kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Tulenevalt

§ 478lg 1 ja § 526 lg 1 sätetest kohus määrab eestkostja määrusega. Perekonnaseaduse (Pk

S) § 92 lg 4 kohaselt eestkoste seatakse täisealise piiratud teovõimelise isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PkS §-s 93 sätestatule eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkoste asutus. PkS § 95 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul.

§ 526

lg 5 sätestab, et kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Tutvunud asjas kogutud tõenditega ja kuulanud ära menetlusosalised, kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja rahuldab selle. VK abikaasa IM on andnud nõusoleku enda määramiseks VK eestkostjaks. IM on asunud eestkostja ülesandeid faktiliselt täitma, PerekS § 96 sätestatud eestkostjaks määramist takistavad asjaolud I. M puhul puuduvad. Kohus leiab, et V K tuleb eestkostja määrata

§ 526lg-s 3 sätestatud maksimaalseks tähtajaks – kolmeks aastaks.

Ekspert on andnud arvamuse, et V. K vajab eestkostet vähemalt üheks aastaks. IM seletuse kohaselt on vähe lootust V. K paranemisele sellises ulatuses, et eestkoste vajadust aasta pärast ei ole. Kohus leiab, et vähetõenäolise paranemislootuse alusel eestkoste määramine üheks aastaks ei ole otstarbekas. Olukorra muutumisel on võimalik eestkoste lõpetada. Eestkoste tuleb seada VK kõigi asjade ajamiseks ja lugeda VK valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Heli Käpp Kohtunik 3