) § 3 p. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. Võlaõigusseaduse § 635 järgi kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. Pooltel puudub vaidlus selles, et nende vahel on tekkinud töövõtulepingul põhinev võlasuhe. Kirjalikus vormis lepingut pooled sõlminud ei ole. Hageja on esitanud kohustuse täitmise nõude. Võlaõigusseaduse § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
1 p. 1, p. 3 ja p. 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vaidlust pole selles, et teenus on kooskõlas pakkumusega osutatud ja tellija poolt vastu võetud. Samuti puudub vaidlust tasu suuruses. Kostja tunnistab, et on tellijana rikkunud tasu maksmise kohustust. Kohus leiab, et töövõtja tasunõue põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. 3
7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
järgi muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest, kui pole kokkulepitud teisti. Hageja on esitanud tasunõude (arve ) makse tasumise tähtajaga 4.detsember 2005. Teenus on osutatud (töö on valminud) . Hageja tasunõue muutus arve alusel sissenõutavaks ; seaduse alusel . Poolte vahel on vaidlus selles, milline kohustuse osa tuleb kaetuks lugeda maksetega (7 000 + 5 000). Hageja loeb maksetega kaetuks osa viivisest, kostja osa teenuse tasust. Kohus leiab, et kostja maksetega tuleb lugeda kaetuks osa põhivõlast. Pooled ei ole maksete täidetuks lugemise järjekorras kokku leppinud, seega tuleb lähtuda seaduses ettenähtust.
8 järgi loetakse juhul, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seadusest ei tulene, et põhikohustuse täidetuks lugemisele saaks sellekohase kokkuleppeta eelistada viivitusintressi nõuet.
Kostja väidab, et on maksed tasunud põhivõla katteks, millega kohus eeltoodud motiividel nõustub. Hageja pole tõendanud teistsuguse kokkuleppe olemasolu. Teenuse hind oli 47 160 krooni. Kostja kohustus teenustasu osas tuleb lugeda täidetuks summas 12 000 krooni. Ülejäänud osas, s.o. 35 160 krooni väljamõistmises on kohustuse täitmise nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on esitanud nõude kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks. Vaidlust ei ole selles, et kostja on kohustust rikkunud. Hageja on pöördunud oma õiguste maksma panemiseks sissenõudmisteenust osutava ettevõtja poole ning teinud sellega seoses kulutusi 6 788.70 krooni ulatuses.
järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
mõistlikud kulutused hüvitise saamiseks ja hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja väidab, et on kandnud kostjalt tasunõude saamiseks kulutusi. Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja kulutused kostjalt võla sissenõudmiseks on põhjuslikult seotud kostja õigusvastase käitumisega. Lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmine on võlasuhetes hinnatav õigusvastase käitumisena. Kostja saanuks hageja kulutused ära hoida kohustuse kohase täitmisega. Kostja pidi lepingu sõlmimisel ette nägema, et tasu maksmise kohustuse rikkumise korral võib hageja pöörduda võla sissenõudmiseks vastavat teenust osutava isiku poole; seega on kahju hüvitamise nõue kooskõlas
§-ga 127 lg. 3. Hinnates võlgnetava summa ja kantud kulutuste suhet leiab kohus, et kulutused on mõistlikud. Kahju hüvitamise nõudes ei oma tähendust hageja juhatuse liikme seotus inkassoteenust osutava ettevõtjaga. Eelneva alusel leiab kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 4 Hageja on esitanud nõude kostjalt viivitusintressi väljamõistmiseks. Kohus leiab, et kahtlusteta saab väita, et hageja nõue kostjalt rahalise kohustuse täitmiseks (summas 47 160 krooni) muutus sissenõutavaks alates töö valmimisest, s.o. maksete tegemisega on kostja kohustus vähenenud (jääk vastavalt 40 160 krooni ja 35 160 krooni). Kohus leiab, et õige ei ole kostja vastuväide selles, et puudub kokkulepe viivise tasumises ja selle määras. Poolte vahel on lepingu sõlmimine toimunud pakkumuse esitamise, sellega nõustumise ning täitmisega. Hageja on lepingu tingimused pakkumuses määratlenud ja need kostja esindajale teatavaks teinud. Pakkumuses sisaldub muu hulgas ka viivise määr. Kostja nõustus pakkumusega, mille tulemusena tegi hageja kokkulepitud töö. Kostja pole esile toonud ega esitanud tõendeid, millest saaks järeldada, et nõustus pakkumusega üksnes osaliselt. Pakkumuses määratlemata tingimustes tuleb juhinduda seaduse sätestatust.
7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist; kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kostja langes kohustuse täitmisel viivitusse 7.detsembrist 2007. Hagi esitamise seisuga on viivitus kestnud 249 päeva. Kohus leiab, et hageja viivitusintressi nõue on põhjendatud osaliselt.
järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse seadusjärgse intressi määr, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte kohustus ei sisalda intressi kokkulepet, millest ei saa aga järeldada, et pooltel puudub õigus üksnes viivitusintressi määras kokku leppida. Hageja on viivise nõudes lähtunud Cateringi pakkumises märgitud viivise määrast, mis on 0,5% päevas (182,5 % aastas). Vaidlust ei ole selles, et kostja nõustus hageja pakkumusega ning võttis selle alusel tehtud töö vastu. Hageja pole tõendanud, et oleks pakkumuse tingimusi vaidlustanud. Pakkumusega valikuline nõustumine pärast teenuse osutamist ja selle vastuvõtmist ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,5 % ulatuses 47 160 kroonist päevas (235.80 krooni) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni (276 päeva). Kohus leiab, et kostja on viivise nõudes ebaõigesti lähtunud põhikohustusest algses summas. Eeltoodud motiividel tuleb nimetatud summa lugeda täitmata põhikohustuseks kuni , kui kostja tasus osa võlast (7 000 krooni). Kuni oli võlgniku võlg summas 40 160 krooni ja sealt edasi pärast võla osalist tasumist (5 000 krooni) - 35 160 krooni. Viivitusintressi arvutamisel tuleb seega lähtuda vastavalt 235.70 krooni (109 päeva = 25 691.10 krooni), 200.80 krooni (41 päeva = 8 232.80 krooni) ja 175.80 krooni (126 päeva = 22 150.80 krooni) päevas, mis on kogusummas 56 074.70 krooni. Hageja on nõude esitanud summas 50 722.80 krooni. Kostja on esitanud taotluse viivise vähendamiseks.
8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist võlaõigusseaduse § 162 järgi.
järgi võib kohus vähendada ebamõistlikult suurt viivist mõistliku suuruseni, arvestades seejuures kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. 5 Kohus leiab, et nõutav viivitusintress on vaidluse asjaolusid arvestades ebamõistlikult suur. Viivise vähendamisel arvestab kohus asjaolu, et leping on sõlmitud sisulisi läbirääkimisi pidamata ning seadusjärgset viivist ca 18 kordselt ületav viivise määr pooltel sisuliselt läbi rääkimata. Kohus arvestab ka asjaolu, et hageja on aluseta lugenud kostja maksed viivise katteks, millega on pärssinud kostja huvi kohustuse täitmise jätkamise vastu; samuti asjaolu, et põhjendatud nõue põhikohustuse eest on hagi esitamise ajaks 35 160 krooni. Samas arvestab kohus ka asjaolu, et kostja on intressita rahalise kohustuse täitmisega olulises osas viivitanud rohkem kui aasta. Kaaludes mõlema poole huve leiab kohus, et mõistlik, sissenõudmisele kuuluv viivis on 25 000 krooni. kohtukulud Hageja on maksekorraldusega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 3 000 krooni. Hageja on tasunud õigusabi eest osaühingu Õigus ja kord koostamise eest 1 800 krooni. alusel hagiavalduse Kostja on tasunud AB õigusabi eest 21 228.20 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ga 162 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 järgi võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta kummagi poole kohtukulu tema enda kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 163; 230; 428 lg. 1 p. 3; 429; 436 ja 442; TsÜS §-st 5 ja
§-st
§-st 3 p. 1; 76 lg. 1; 82 lg. 7; 94; 101 lg. 1 p. 1, 3 ja 6; 113 lg. 1 ja lg. 8; 162; 127; 128; 635 ja 637 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt. Mõista välja OÜ OÜ kasuks nelikümmend kaheksa) krooni. 66 948.70 (kuuskümmend kuus tuhat üheksasada Jätta kohtukulud neid kandnud poolte endi kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.